Ultimaatumi toon ei ole viljakas
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
17. juuni 2014, 23:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve võtab ette järjekordse katse haarata Jõhvi valla eelarvest senisest priskem osa ühistranspordi dotatsiooniks.
Praegu panustab Jõhvi oma eelarvest bussiliiklusesse 10 000 eurot poolaastas. Naaberlinn on nüüd esitanud üsnagi ultimatiivses toonis nõudmise viiekordistada seda summat, ähvardades vastasel korral jätta jõhvilastest bussisõitjad soodustustest ilma.
Kohtla-Järve soovil vähendada oma osakaalu kohaliku bussiliikluse toetamisel võib olla omakasu kõrval ka oma loogika. Ent sellisel kujul oma tahte läbisurumine hakkab jätma väljapressimise muljet.
Maakonnas on olemas omavalitsuste liit, kes peaks taoliste omavalitsustevaheliste arveldusvaidluste ja erimeelsuste puhul tegutsema omamoodi lepitajana. Või veelgi parem - aitama välja töötada õiglasi ja aktsepteerivaid reegleid, kuidas rahastada neid teenuseid, mida tarbivad eri omavalitsuste elanikud.
Kui seda ei ole, siis võib oma huvide liiga agara pealesurumisega kergesti ka absurdini jõuda. Kui Kohtla-Järve võtab Jõhvilt sõidusoodustused, võib viimane ühel päeval hakata näiteks Kohtla-Järve elanikelt kontserdimajas toimuvate ürituste külastamise eest suuremat piletiraha nõudma. Jõhvi maksab ju erinevalt Kohtla-Järvest oma eelarvest siiani suuri makseid selle maja rajamise eest.
Ent taolised ärategemised ei tooks tegelikult kellelegi kasu ja seepärast ongi mõttekam mõistlikes lahendustes kokku leppida.