Eeskujulik põhjalikkus

See, kui põhjalikult on Sillamäe võimud juba aastaid vaielnud Leedu suure poeketiga Maxima linna rajatava kaubanduskeskuse planeeringu ja arhitektuurilise lahenduse üle, on Ida-Virumaal küllaltki ebatavaline.

Üldjuhul on kohalikud võimud enamiku pakutavaga suurema kõhkluseta nõustunud, sest investorite ülekülluses ei suple keegi ja nende kannatust proovile panna ei riskita.  Poekettidel on valvetrumpidena taskus suured investeeringunumbrid, uued töökohad ja lubadus mitmekesistada kohalike inimeste ostmisvõimalusi.

Samad argumendid on löödud letti ka Sillamäel. Enam kui 7 miljoni euro suurune investeering ja ligikaudu 200 uut töökohta on präänikud, mille vastu liiga karme tingimusi seadma asudes on oht minna vastuollu ka kohaliku avalikkuse ootustega.

Ent kohalik omavalitsus peab samas seisma ka selle eest, et uusehitised ei rikuks kohalikku linnamiljööd. Samuti tuleb arvestada, et iga uue asjaga kaasnevad ka mõningad negatiivsed mõjud, millest investorid pigem vaikiksid, aga kohalik võim ei tohi seda teha. Vastasel korral võivadki linna oma näo ära rikkuda angaaritaoliste kaupluste read ja ebamugavad liiklusskeemid, nagu see nii mõneski omavalitsuses ongi juhtunud.

Seda arvestades on Sillamäe linnavõimude nõudlikkus olnud eeskuju vääriv ja loodetavasti saadakse sel moel ka tulemus, mis teenib ühtaegu linna huve. Loodetavasti  ei keerata seejuures vinti liialt üle, et investor oma plaanid kokku pakiks. Omavalitsuse meisterlikkus ongi seda piiri tunnetada.