Püssi soojamajandusega ei saa eksperimenteerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesolev kirjutis on ajendatud Põhjaranniku 3. oktoobri numbris ilmunud Repo Vabrikute juhataja Tiit Kolgi kirjutatud loost "Perspektiivitu lugu".
Nimelt võib seda lugedes jääda mulje, et Püssi soojamajanduse kohta tehtud eksperthinnangu vaheetapi tulemused muudavad vallavalitsuse elu lihtsamaks ning vastutuse väiksemaks.
Tegelikkuses pole see aga teps mitte nii. Püssi soojamajandus on olnud juba aastaid kitsaskoht. Kuna tegemist on niinimetatud avaliku saladusega, siis väisavad Lüganuse vallavalitsust ja ka korteriühistuid aeg-ajalt mitmesugused katlapakkujad, kes räägivad ilusat müügimehe juttu, lubades hindade kohest langemist. Et ei tehtaks soojamajanduses halbu otsuseid, selleks tellisime sõltumatud eksperdid, kes hindaks kõiki kulusid.
Töö vaheetapi järeldus tõesti kinnitas, et ainult katla vahetusega kütte hinda Püssis märkimisväärselt alla ei saa. Vähemalt maksu- ja loodusseadusi järgides. Pean vajalikuks selgitada, et tegemist on alles eksperthinnangu vaheetapi tulemustega, mida tutvustati volikogu istungil. Lõplik hinnang on valmimas. Vaheetapi tulemused on aga kõigile huvilistele üleval valla kodulehel.
Eksperdid tutvusid tööd tehes ka Repo katla projektiga ja põhjustega, miks see varem keskkonnainvesteeringute keskusele esitatud voorudes toetust ei ole saanud. Põhiprobleemiks oli, et Repo katla võimsus (4 MW) oli üle nelja korra suurem kui Püssi linnas vaja. Pidev alakoormusega töö tähendab tehnilisi tõrkeid ja suuremaid kadusid energia tootmisel.
Vastukajas "Perspektiivitu lugu" saab lugeda väidet, et vallale tasub projekt ennast ka ilma toetuseta kolme-nelja aastaga ära. Väidetavalt langeksid Püssi lasteaia ja kultuurimaja soojaarved pärast katla vahetust kolmandiku võrra.
Niisuguste lubaduste juurde tuleks aga tuua konkreetsed numbrid. Aastas kulub Püssi lasteaia ja kultuurimaja hoonete kütmiseks ligikaudu 43 000 eurot, kolmandik sellest on 14 000 eurot. Investeering uude katlamajasse on 350 000 eurot. Ilma kõrgemat matemaatikat kaasamatagi on selge, et sellise mahuga projekt ei saa mõne aastaga ära tasuda.
Tegelikult töö alles käib ning tervikpildi saamiseks hinnatakse torustike vahetuse mõju. Püssi soojamajanduse kõige suurem probleem on soojuskaod, mis ulatusid eelmisel aastal 26,8 protsendini. Katla vahetusega trassikaod ei vähene. Seega läheks ka katlavahetuse korral neljandik küttearvest lihtsalt maa kütmiseks.
Kaugküttest loobumise otsust ei ole tehtud ja varasemast artiklist võib ka välja lugeda, et seda ei langetata ilma kõiki võimalikke lahendusi kaalumata. Energeetikas on iga investeeringut vaja väga põhjalikult hinnata, vale otsus võib tähendada tegelikult tarbijatele veelgi kõrgemat hinda.
Kui keegi on suuteline Püssis odavamalt soojust tootma, siis vallavalitsus on valmis selle ettevõttega ka tulemuslikku koostööd tegema.