12. oktoober 2014, 01:59
Õigustatud uudishimu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates eilsest saavad kõik huvilised maksu- ja tolliameti kodulehelt vaadata, kui palju makse on iga Eestis tegutsev ettevõte, asutus, ühistu, ühing või mis tahes muu juriidiline isik riigile tasunud. Esialgu on üleval andmed kahe viimase kuu kohta, edaspidi hakkavad värsked andmed ilmuma sinna iga kvartali järel.
Põhjaranniku arvates on tegu tähelepanuväärse algatusega, mis puhtinimliku uudishimu rahuldamise kõrval peaks aitama ühiskonnas kujundada ka olulisi mõtteviise.
Eelkõige on tähtis, et selline avalikustamine võimaldab paremini mõista, et riigi rahakott ei ole mingi abstraktne nähtus, kuhu mitu miljardit eurot tekib kusagilt iseenesest, vaid nüüd saab konkreetselt näha, kes kui palju sellesse panustavad. See väärtustab nii maksude maksmist kui ettevõtlust tervikuna. Paljudel poliitikutel on küll kujunenud parasiitfraasiks "leidsime vahendeid", kuid tegelikult tekib raha nii riigi kui kohalikesse eelarvetesse vaid ettevõtlusega ja sellega kaasnevate riigimaksude tasumisega.
Selle tabeli põhjal saaks koostada nii maksumaksjate autahvleid kui häbiposte. Muidugi tuleb neid andmeid vaadates osata natuke näha ka arvude taha. On selge, et suuremad ettevõtted panustavad üldjuhul ka maksudena rohkem kui väiksemad. Oma osa on ka ettevõtete ja asutuste spetsiifikal. Samas annab see aga küllaltki hästi võimaluse võrrelda samas valdkonnas tegutsevatelt enam-vähem samasuurustelt ettevõtetelt pärinevaid maksulaekumisi. See peaks muutma äritegevust läbipaistvamaks ja konkurentsi ausamaks.
Vaevalt et keegi loob ettevõtte eesmärgiga maksta riigile võimalikult palju makse. Edasiviiv jõud on ikka kasumi teenimine ja see on hädavajalik ka ettevõtte edasikestmiseks. Ent kui keegi on seejuures maksude tasumise sedavõrd ära "optimeerinud", et ettevõte teenib küll priskelt kasumit, aga temalt ei laeku peaaegu üldse mingeid makse, siis viitab see nii pettustele kui peaks kahjustama ka tema mainet. Iseäranis nende ettevõtete puhul, mille omanikeks on kas siis riigi või kohaliku tasandi poliitikud.
Samas jällegi need ettevõtjad, kes on ka tublid töökohtade loojad, head palga ja maksude maksjad, väärivad ühiskonnas erilist kiitust.