Põlevkivipärand UNESCO nimistusse?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas Ida-Virumaa põlevkivitööstuse pärandmaastik võiks kord jõuda UNESCO maailmapärandi nimekirja?
UNESCO kultuurmaastike nimekirja kantud ligi 800 objekti hulgas on ka paarkümmend tööstusmaastikku, millest enamik on endised kaevandusalad. Seega ei olegi see idee utoopiline. Ehk leiame mõne Eesti põlevkivitööstusala tulevikus juba praegu UNESCO nimekirja ilmestavate Poola Wieliczka soolakaevanduse või Norra Rørose kaevanduslinna kõrvalt.
Ida-Virumaa tahab turisminduses oma haaret sammhaaval suuremaks kasvatada − nii ütlevad erisugused piirkonda puudutavad arengukavad ja visioonid. Lisaks piirkonna kaunile loodusele ja hästi korraldatud turismitaludele pakub selleks suurepäraseid võimalusi ka tööstuspärand.
Üks Eesti esimesi ettevõtmisi, mis põlevkivitööstuse pärandi piirkonna kasuks on suutnud pöörata, sündis juba 14 aastat tagasi. Siis suleti üle 60 aasta tegutsenud Kohtla allmaakaevandus, kuhu rajati Kohtla kaevanduspark-muuseum.
Suures osas maa alla ulatuv muuseum pakub oma eluliste eksponaatidega unikaalset elamust. Praegu on Eesti Energia toel Kohtlasse rajamisel uus ekspositsioon, mille tulemusi saavad külastajad nautida juba järgmisel aastal.
Kohaliku omavalitsuse ja Eesti Energia koostöö tulemusel on arenemas ka teine piirkonda rikastav ettevõtmine. Lüganuse valda Maidla külje alla arendatakse endisesse Aidu põlevkivikarjääri omapärast veemaastikku. Seal on valmimas rahvusvahelistele standarditele vastav sõudekanal, kus saab tulevikus korraldada kõrgetasemelisi võistlusi.
Lähim sellistele tingimustele vastav kanal asub Valgevenes Brestis. Kodumaiste spordi- ja matkaürituste korraldajate seas on Aidu juba praegu kõrgelt hinnatud. Aidu ümbersünni on ära märkinud ka Eesti mäeselts, valides selle aasta parimaks keskkonnateoks mäenduses.
Filmimeestele pakuvad endiste tööstusalade kõrval konkurentsi ka tegutsevad tööstusalad. Sel kevadel toimusid režissöör Sulev Keeduse uue mängufilmi "Mehetapja Süütu Vari" võtted ka Eesti Energia Narva karjääris.
Võtetel oli vaja filmida 1949. aastal toimunud sündmusi. Võttemeeskond leidis koostöös kaevanduste töötajatega Narva karjäärist paiga, mille sai sellele ajale kohaselt ümber kujundada. Abivalmis kaevurid avasid võttepaiga ettevalmistamiseks suletud kaeveõõne, rajasid sinna ajastutruu kaevanduse sissepääsu, kujundasid 3 m kõrguse ja 25 m pikkuse aherainemäe raudtee paigaldamiseks ning ehitasid ajastutruu raudtee.
Lisaks kultuurielamustele pakuvad endised tööstusmaastikud ka igapäevaelu hõlbustavaid võimalusi. Endiste kaevanduste vett saab tarvitada soojuse allikana. Esimene allmaajärvistust soojust ammutav katlamaja alustas Mäetaguse vallas Kiiklas tööd juba peaaegu kolm aastat tagasi.
Toasooja megavatt-tund maksis seal esmalt ca 108 eurot, pärast kunagisest Sompa kaevandusest pärit veel töötava katlamaja käiku andmist aga 57 eurot. Oma piirkonna eripära oskasid selle Mäetaguse valla külaelanikud suurepäraselt enda kasuks pöörata. Kaevanduskäigud üleujutanud vett saab kasutada ka tehnilise vee või jahutusveena.
Põlevkivitööstust kiputakse kergekäeliselt ja stereotüüpselt miinusmärgiga ettevõtmiseks tembeldama. Tegelikult kannab see aga endas rohkelt plusse, mis tuleb lihtsalt ära tunda ja oskuslikult piirkonna hüvanguks tegutsema panna.
Kohalikud elanikud on tööstuspärandi pakutavaid võimalusi järjest enam kasutama hakanud. Ka ülejäänud Eesti on oodatud Ida-Virumaale neid plusse oma silmaga kaema tulema.