Parem müüa kui hoida tühjana

Kevadel Illuka vallast välja kolinud varjupaigataotlejate keskuse hoonest on nüüdseks saanud kinnisvaraäri osa. Ehk siis eraettevõte, mis heas korras maja ära ostis, on selle taas müüki pannud, korrutades eelnevalt hinna üheksaga. See võib tunduda ebaõiglase spekuleerimisena, kus riik saab kõvasti vastu pükse, juhul kui uuel omanikul õnnestub tõesti seda hinda saada.

Kuid vaadakem asju ka teise nurga alt. Ostes riigilt kinnisvara lootuses see kasulikult edasi müüa, võttis ettevõtja endale ka riski, millel võib olla negatiivne mõju, kui kinnisvara müüa ei õnnestu. Ent hoonel on eraomanikust peremees igal juhul ja riik ei pea kulutama maksumaksja raha selle objekti valvamisele ning ülalpidamisele. Lisaks peab uuel ostjal olema selge plaan selle majaga midagi peale hakata.

Illuka endise varjupaigataotlejate keskuse hoonega on läinud paremini kui nii mõnegi maja puhul, mis on riigiasutustest tühjaks jäänud, sest need on kolitud uutesse majadesse.

Olgu tegu siis endise Virumaa kolledži või politseimajaga Kohtla-Järvel või kunagise politseijaoskonnaga Jõhvis.  Samal ajal kui asutus on kolitud moodsamatesse ning  ökonoomsematesse majadesse, on nii mõnelgi pool vanad hooned jäänud koormama riigi rahakotti ning elukeskkonda. Nendele uue elu sissepuhumisel on probleemiks see, et aastate eest ehitatud majad ei vasta tänapäeva ehitusstandarditele ega vajadustele. Kui aga uus rakendus leitakse, on see kahtlemata parem variant kui järjekordse tondilossi tekkimine või maksumaksja raha kulutamine selle lammutamisele.