Võimalus teha tööd annab tagasi väärikuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis tähendab töövõimetuspensionäri elu tõenäoliselt seda, et sa oled keskealine töötu, elad Põlva, Ida-Viru või Jõgeva maakonnas ja töövõimetuspensioni staatuse tõttu on sul ravikindlustus.
Eestis tähendab töövõimetus tihti üheotsapiletit elu lõpuni kestvasse töötusesse, sõltuvusse sellest, mida tahes ühiskond solidaarsusest jaksab toetuse näol anda, toetussõltuvusse. Juhtumisi on nii, et inimese suunamine toetussõltuvusse on riigi jaoks edasisest vastutusest vabanemine.
Pikaajalisel töötusel võib olla selge ja otsene mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele. Töövõimetuspensionäride töötusel on väga karm hind kogu ühiskonna jaoks. Kuigi töövõimetuspensionärid saavad töövõimetuspensioni, on nende sissetulekud ülejäänud ühiskonnas suurusjärgu võrra väiksemad ja vaesusrisk tunduvalt suurem. Kas jätkame samamoodi?
Töö peab olema ka pikaajalistele haigetele ja vähenenud töövõimega inimestele tasuv. See tähendab tasuvam kui töötus. Töövõimetus ei saa olla tasuvam kui töötus ja edaspidi tuleb meil töötust vaadatagi koos vähenenud töövõimega.
Kas arvate, et on juhuslik, et töötuse vähenedes on tõusnud töövõimetuspensionäride arv? Kas arvate, et praegune tööjõu pakkumine on pikka aega püsiv olukorras, kus elanikkond vananeb ja kus juba praegu tööandjad tunnistavad, et mõningates sektorites pole töökäsi võtta?
Tööandjatele peab olema vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmine tasuv ja motiveeriv ning on ilmne, et Eesti kontekstis peab ühiskond seda kahtlemata mingis osas rahaliselt toetama, aga − mis veelgi olulisem − tööandjat tuleb teavitada juba eksisteerivatest toetavatest võimalustest ning lojaalsete ja väärtuslike töötajate olemasolust.
Vähenenud töövõimega inimesi abistavad riigiasutused tuleb motiveerida seda tööd tegema mõtte ja eesmärgiga. Inimeste töövõime hindamine peab olema süstemaatiline, läbi mõeldud ja suunatud tööle aitamisele, mitte selle vältimisele.
Võimalus teha tööd annab tagasi väärikuse, mille oleme üheskoos kaotanud, kuna oleme jätnud inimesed toetussõltuvusse.
Ma ei imesta, et paljud puudega inimeste organisatsioonide esindajad ei usu, et me suudame − nemad ja riik koos − teha läbi vajalikku muutust, võtta üheskoos see väljakutse aktiivselt ette. Loobume inimeste sildistamisest. Võtame iga juhtumit individuaalselt ja iga inimest aitab tema isiklik abistaja töötukassas.
Inimene peab edaspidi saama kogu tööle saamist toetava paketi, toetuse, teenused, abivahendid, rehabilitatsiooni ühest asutusest, Eesti töötukassast, ja see peab olema tagatud ressursiga. Samuti pakub töötukassa teenuseid tööandjatele ning omab unikaalset kompetentsust viia kokku tööotsijad ja tööandjad, see peab olema tagatud vajaliku ressursiga. Ainuüksi Euroopa Liidu vahenditest oleme aastani 2020 selle jaoks plaaninud 180 miljonit eurot.
Hakkame pensioni asemel maksma töövõimetoetust. Toetuse mõte ei ole maksta pensioni ainult tervisekahjustuse eest, vaid toetada koosmõjus aktiivsuse nõudega, valmistada ette tööle soovijaid töötamiseks, tööturul püsimiseks või sinna pääsemiseks. See on väga lihtne! Lõpetame inimeste klassifitseerimise töövõimetuteks pensionärideks ja nende pagendamise toetussõltuvusse.
Eksperdid hindavad edaspidi inimeste töövõimet ja me maksame neile töövõimetoetust. Puuduva töövõimega inimene ei kaota, nagu ei kaota ka aktiivne tööd otsiv vähenenud töövõimega inimene, enamik võidab toetuses. Töövõime hindamise tulemusel on inimene töövõimeline − osaliselt töövõimeline, toetus 180 eurot, või puuduva töövõimega, toetus 320 eurot. Töövõimetoetus on suurem kui praegune keskmine töövõimetuspension.
Kui töövõimetuspension oli enne suurem kui uues skeemis töövõimetoetus, siis pensioni suurus säilitatakse tingimustel, et töövõimetus on määratud vähemalt kaheks aastaks. Kui inimene on töövõimeline ja kui riik investeerib tööd otsiva inimese rehabilitatsiooni ja tööle aitamisse, siis soovime inimestelt töövõimetoetuse saamiseks vastu aktiivseks olemist. Aktiivsuseks loetakse töötamist, osalemist tööturumeetmetes, õppimist ükskõik mis vanuses. See oli just muuseas üks puuetega inimeste ettepanek, et ei oleks vanuselist piirangut, alla 3aastaste laste kasvatamist ja puudega inimeste hooldamist, need kõik on aktiivsusnõude täitmisel.
Töövõimetoetust vähendatakse töötasu saamisel kindlast piirist, s.o alates 960 eurost. Kui inimene teenib üle 1280 euro, siis riik talle toetust ei maksa. Olemasoleva statistika järgi ei teeni enamik praegusi töövõimetuspensionäre rohkem kui 960 eurot.
Maksame ka palgatoetust tööandjale vähenenud töövõimega töötu tööle rakendamisel 12 kuu jooksul isiku tööle asumisest arvates. Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Maksame sõidutoetust vähenenud töövõimega isikule tööalasel rehabilitatsioonil osalemise korral, samuti töötule tööpraktikal, tööharjutusel, nõustamisteenusel, individuaalsel tööle rakendamisel, vabatahtlikul tööl ja talgutööl osalemise korral.
Üle kogu riigi peavad tööd leida soovivatel vähenenud töövõimega inimestel olema samad õigused ja samasugune ligipääs teenustele, st me peame toetama omavalitsuste koostööd teenuste osutamisel. Sotsiaalteenuste arendamisel ja elluviimisel plaanime omavalitsusi toetada 50 miljoni euroga, sh koduhoolduse arendamiseks 7 miljonit, see on omaste hooldaja toetamiseks, sotsiaaltransporditeenusele 12 miljonit − teame, et sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada just vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
Lühendatult ministri eilsest ettekandest riigikogus.