Liiga palju vaeseid omanikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Eile kinnitas valitsus Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 täitmise lõpparuande, millest ilmneb, et suur osa sellest jäi tegelikult täitmata.
Aruandest selgub, et KredExi kaudu toetati 670 korterelamu rekonstrueerimist, kuid arengukava järgi tulnuks aastaks 2013 rekonstrueerida 8000 elamut.
Nõukogudeaegsete elamute rekonstrueerimine ning energiasäästlikumaks muutmine on olnud valitsuste viimaste aastate lemmikloosungid alati, kui on tekkinud arutelu järjekordsest kütte hindade tõusust, samuti elektrituru avanemisega kaasnenud elektrienergia hinna kasvust.
Põhjusi, miks kortermajade renoveerimine pole kaugeltki läinud nii, nagu riik on plaaninud, pole vaja tikutulega otsida. Küsimus on ühistute võimekuses. Kui majal laseb läbi katus, tilguvad torud või lekib küttesüsteem, ei ole aega mõelda soojustamisele. Ammugi veel fassaadi korrastamisele. Toetus, kui seda õnnestubki saada, tähendab aga, et suure osa vajaminevast rahast peab ühistu ikkagi ise välja käima. Kui maja asub piirkonnas, kus kinnisvara hinnad on madalad, ei saa ka lõputult laenu võtta, sest korteri ülalpidamiskulud läheksid ebamõistlikult suureks.
Meil on lihtsalt väga suur hulk korteriomanikke, kellel puudub võimekus oma maju korrastada nii, nagu riik seda näha tahaks. Sest see osa, mida riik toetuseks annab, on nii väike, et ei ahvatle vaesemaid ühistuid oma majja investeerima, seda enam, kui inimestel on raskusi oma kütte ja muude kommmunaalkulude eest tasumisegagi.