:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/04/30/12022668t1hc598.jpg)
Jõhvi eelmisele vallavanemale Martin Repinskile hüvitise või preemia − ühesõnaga rahapataka määramise kirgliku loo varju on jäämas küsimus, mil moel tegelikult riik omavalitsustele investeeringuteks raha eraldab.
JUHTKIRI: Kuidas nad neid miljoneid toovad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Repinski enda ja ta kaasvõitlejate hinnangul on tema isiklik investeeringute toomise skoor 8 miljonit eurot 9 kuuga. Pealtnäha justkui suurepärane tulemus, iseasi, et nii mõnelegi niinimetatud Repinski miljoni tooja tiitlile on põhjust pretendeerida ka eelmistel vallavõimudel.
Tavaliselt on mis tahes suurema kohaliku investeeringu ettevalmistamine aastatepikkune protsess, kuhu panustavad nii-öelda musta tööd tegevad ametnikud, kellele loorbereid ja aupaistet enamasti ei jagata, aga ka volikogu liikmed ja vallaasutuste töötajad.
Repinski puhul püütakse jätta aga muljet, et vallavanem üksi sõitis pärast ametisse saamist Tallinna, olevat seal kellegagi rääkinud ja miljonid muudkui tulevadki. Sama põhimõtte kohaselt tuleks küsida, mitusada tuhat eurot on esimeste töönädalate jooksul pealinnast raha Jõhvi ära toonud praegune vallavanem Max Kaur. Selle kohta võiks valla kodulehel lausa reaalajas graafik olla, nagu omal ajal raporteerisid kolhoosid-sovhoosid, mitu protsenti viljast või kartulitest on võetud.
Tõsiselt rääkides vajab aga omavalitsustele riigi investeeringute eraldamise protsess senisest märksa rohkem läbipaistvust ja avatust. Raha eraldamine ei peaks käima parteiliinis ega salakohtumistega, vaid kindlate põhimõtete ja kriteeriumide põhjal, mis on kõigile nähtavad, arusaadavad ja põhjendatavad.