Välja on käidud idee, et kõik Eesti elektrienergia tarbijad peaksid hakkama tasuma lisamaksu selle eest, et Eesti Energia hoiaks töökorras elektritootmisvõimsusi, et Eesti oleks energiasõltumatu ka sellistes olukordades, kui turul tekib suur elektrivajadus.
KÜSITLUS: Kas olete töökohtade säilimise nimel valmis elektri eest rohkem maksma? (5)
Jaak Eelmets:
Mäeinseneriks õppinuna olen küll. Kaevanduste ja elektrijaamade seadmed on projekteeritud pidevaks tööks. Kui need seisma panna, siis tagasitee on väga kallis. Kunagi lõppeb CO2 "õhumüük" niikuinii ning siis oleme impordist sõltuvad ja hinnad võivad olla veelgi valusamad.
Argo Keerme:
Ettevõtluses tegutsejana kindlasti ei. Me loome töökohti ja kui meile laotakse samal ajal ka sotsiaalprobleemid selga, oleme varsti käpuli. Töökohad kaovad ja mured tegelikult süvenevad. Muidugi ei ole siis kõlavaid pealkirju, sest töö kaotajad jagunevad paljude ettevõtete vahel. Reigo Neglason:
Kindlasti ei. Meie elekter on niigi kallim kui Põhjamaades. Tõstes hindu veelgi, väheneb Eesti konkurentsivõime. Ja see tähendab omakorda tuhandete töökohtade kadumist. Nii et probleemid tegelikult süvenevad.
Janno Kasemaa:
Vastuoluline teema. Lühikest aega vist isegi maksaks, et probleemi teravust meie piirkonnas vähendada. Samas peaks siis olema pikaajalisem selge plaan, sest kindlasti ei saa tarbijatelt nõuda majanduslikult ebamõistlike otsuste pikaajalist kinnimaksmist.
Heiki Luts:
Regulatsioonide muutus energeetikas on pikalt ette teada, aga pidevalt tekivad meil kriisid. Lühikest aega võin natuke rohkem elektri eest maksta, kui näen, et riik oma keskkonnatasude ja kõiksugu maksude ülevaatamisega omab selget plaani, kuidas kriis lahendada nii, et tootmine ja töökohad säilivad.