Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/22/11886044t1hffb7.jpg)
/nginx/o/2019/06/10/12248862t1h6066.jpg)
Vähemalt paar korda päevas, aga juhtub, et sagedaminigi, arutletakse meedias selle üle, et inimesed raiskavad liiga palju, inimesed reostavad loodust, inimesed kasutavad liigselt kilekotte ja -pakendeid, inimesed ei sorteeri prügi ja inimestel napib keskkonnateadlikkust. Kurb hakkab. Ja häbi. Olen ju ka ikkagi inimene.
Ehkki ma ei raiska, mul pole selleks võimalusigi olnud; kogu elu olen harjutanud peaaegu mitte millestki millegi tegemist ja praeguseks on mul see oskus hästi käpas. Samuti ei reosta ma loodust: pole kunagi kommipaberitki maha visanud, pigem olen teiste järelt neid üles korjanud, kuni selg veel kummarduda lubas.