:format(webp)/nginx/o/2019/07/08/12344959t1h7130.jpg)
Erik Gamzejevi arvamuslugu "Kunstlik hingamine põlevkivienergeetikale ja Ida-Virumaale" (Põhjarannik, 2. juuli) on sisukas, ent valus lugemine. Siiski lõpeb see positiivse tõdemusega, et Ida-Virumaa kriisil ja tähelepanul siinsete murede suhtes ei tohiks lasta raisku minna.
Virumaa kolledžis ettevõtlusjuhina töötades näen ettevõtlikkust suurema osa meie tudengite iseloomus. Ettevõtlike tudengite teadmised ja oskused arenevad käsikäes, sest neil on soov teoreetilised teadmised praktikas järele proovida.
Tean, et ka paljud meie vilistlastest on langetanud otsuse tegelda ettevõtlusega. Ja kuigi enamik valib karjääri palgatöötajana, on ettevõtlikel inimestel võimalik palgatöö kõrvalt leida endale nii-öelda elustiiliäri. Näiteks mõnedki kodused kookide ja tortide valmistamised või suvepäevade ja ekskursioonide korraldamise teenuste pakkumised on käima läinud just inimese kirest ja hobist.
Kõige olulisem on inimese soov ajaga kaasa minna ning valmidus pingutada uute tööturul hinnatud teadmiste ja oskuste nimel.
Töökus ja niinimetatud ettevõtlik geen on need inimesed ettevõtluse juurde viinud. Kui alguses on motivatsiooniks rahakotti tekkinud augu lappimine, siis edukamatel juhtudel pühendutakse oma ärile lõpuks täielikult.
Lähitulevikus on karta, et Ida-Virumaale tekib hulk töötuid energeetikuid ning mäetööstuse töötajaid. Mõistan, et pikka aega palgatööl olnud inimestel on keeruline hakata tegelema ettevõtlusega olukorras, kus nad on saadetud sundpuhkusele ning ees terendab koondamine. Olgem ausad, meie piirkonna majanduslik ning sotsiaalne areng ei ole alustavatele ettevõtjatele praegu kõige soodsam. Kus on selles olukorras päästerõngas?
Samas sunnib karm valik, kus ühel päeval senist töökohta enam pole, otsima lahendusi. Teadaolevalt on meie töötukassa süsteem valmis pakkuma inimestele mitmesuguseid ümberõppekoolitusi kuni 2500 euro eest aastas. Elukestev õpe on praegu juba paratamatus ning miks siis mitte kasutada pakutavaid võimalusi?
Virumaa kolledž on valmis pakkuma riiklike tugisüsteemide abil kaevuritele ja energeetikutele ümberõppe võimalusi täienduskoolituste näol. Meie õppekavadest saab valida infotehnoloogia, masinaehituse, keemiatehnoloogia jm valdkondade kursusi. Oleme statsionaarses ja ka kaugõppe vormis toimuvas õppetöös hästi praktilised, st pakume keemiatehnoloogia üliõpilastele palju katsetamisvõimalusi laborites, masinaehitust õppijatele võimalust toimetada nüüdisaegsetel tööpinkidel ning infotehnoloogia tudengitele arendustöid tipptasemel varustatud arvutiklassides.
Praktiliste lahenduste (sh ka e-lahenduste) otsimine on iseloomulik telemaatika ja arukate süsteemide üliõpilastele. Nende põhimõtteks on see, et inimene on aju ja tehnika on nn keha, mis ülesanded täidab ja probleemid lahendab. Kuna inimese töötund üha kallineb, siis elementaarsed tööd peaks tänapäeval (ja kindlasti tulevikus) tehnika lahendama. Seega on tegemist väga perspektiivse erialaga.
Masinaehitus ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine on samuti ettevõtlike inimeste tulevikueriala. Energeetika, masinaehitustehnoloogia ning mäendus on Eesti traditsioonilised tööstusharud, kus tootmise efektiivsemaks muutmiseks võetakse pidevalt kasutusele uusi tehnoloogiaid, innovaatilisi masinaid ja roboteid.
Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledž on jätkuvalt valmis panustama nii meie maakonna kui riigi arengusse. Neil, kellel majanduses toimuvate protesside tõttu tuleb paratamatult omandada uus elukutse, tasub tulla meie juurde nõustamisele.
Kindlasti oskame igale huvilisele pakkuda välja temale sobiliku võimaluse. Vanus ja senine hariduskäik pole määravad. Kõige olulisem on inimese soov ajaga kaasa minna ning valmidus pingutada uute tööturul hinnatud teadmiste ja oskuste nimel.
/nginx/o/2019/07/08/12344957t1ha11b.jpg)