:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351164t1heccd.jpg)
Sel esmaspäeval teatasid Narva kaevurite ja energeetikute ametiühingud ning tuuleenergiaettevõtjad vennad Sõnajalad, et sõlmisid ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärk on tuulikutööstuse arendamine Ida-Virumaal.
JUHTKIRI: Mis on Sõnajalgade plaan?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõnajalad on tuulikutehase toomisest siia varemgi rääkinud, ent kui riigiga tekkis punnseis Aidu tuulepargi arendamisel, millele on kaitseministeerium käe vahele pannud, jõudsid nad teatada, et on plaani maha matnud.
Vennad Sõnajalad rääkisid Põhjarannikule, et tuulikute tööstust pole mõtet rajada juhul, kui riik teeb takistusi tuuleenergeetikaga tegelevatele ettevõtjatele. Aga just sellega nende sõnul siiani ametnikud tegelnud ongi, vastukaaluks Eesti Energia soosimisele.
Mõneti segaseks jääb aga selle esmaspäeval sõlmitud leppe tegelik eesmärk. Ei ole ju tegelikult investeerimiseks vajadust sõlmida mingeid lepinguid energeetikatööstuse ametiühingutega.
Ent teisest küljest võib see olla ärimeeste käik oma huvide eest seismisel laiema kandepinna saamiseks. Kui enda paati saadakse sajad energeetikud ja kaevurid, kellele lubatakse väidetavalt plaanitavas ettevõttes tööd, siis on võimalik nad ka "käima tõmmata", juhul kui riik ja valitsus ikkagi Aidu tuulepargile jätkuvalt kaikaid kodaraisse loobivad. Seda enam, et sotsiaalsed pinged on siin põlevkivitööstuse kokkutõmbumise tõttu üles kruvitud ning paljud töötuks jäävad kaevurid-energeetikud peavad enda olukorra eest vastutavaks riiki ja valitsust, mitte mingeid nendele abstraktseid globaalseid asjaolusid.