:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/12/12357072t1h471c.jpg)
Elanikkond väheneb Ida-Virumaal pidevalt, kuid kui vaadata ringi, siis ehitustegevus käib üsna hoogsalt, justkui rahvast tuleks meil juurde.
JUHTKIRI: Kas me jaksame neid ülal pidada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommertsrendipindade omanikud tunnevad juba pikemat aega, kuidas näiteks Jõhvis ja Kohtla-Järvel, aga ka Narvas on pindade ülepakkumine. Samas näeme sedagi, et Jõhvi pargi serva kerkib enneolematult suur uus kaubanduskeskus. Uue keskuse ehitamist alustatakse Narva-Jõesuus, Narvas on oma valdusi laiendamas Oleg Gross ning hiiglaslik Saksa poekett Lidl plaanib tulla nii Jõhvi kui Narva.
Aga see on ettevõtjate äririsk ning siin paneb asjad paika konkurents.
Sel nädalal pandi Kohtla-Järvel nurgakivi uuele spordikeskusele. Tegelikult tore ja kindlasti vajalik objekt. Ent kindlasti tuleb linnal arvestada sellega, et valmides hakkab uus objekt küsima linnaeelarvest lisaraha ka püsikuluna, alates töötajate palkadest ja lõpetades kommunaalkuludega.
Jõhvi vald küsib riigilt endale vana kutsekooli hoonet, et teha sinna seltsimaja. Iseenesest pole ju mõttel viga midagi. Seda enam, et omal ajal pandi selle maja renoveerimisse korralik sumakas maksumaksja raha. Tunduks ju arulagedusena nüüd hoone maha lammutada. Kuigi vallavanem ütleb, et selle ülalpidamiskulu ei tule märkimisväärne, võib hoone suurust arvestades siiski eeldada, et pelgalt selle kütmiseks kulub kütteperioodil tuhandeid eurosid kuus.
On kiiduväärt, kui omavalitsused elanike vähenemisest hoolimata suudavad investeerida avalikesse objektidesse ja püüavad olemasolevaid töös hoida. Kuid kui palju oleme me kuulnud linnade-valdade omavahelisest koostööst, mis välistaks selle, et igal omavalitsusel ilmtingimata oleks igas külas või linnajaos oma spordihall või kultuurimaja, mis on suure osa ajast alakoormatud? Pigem eelistatakse skeemi, kus iga omavalitsus oma inimeste teenused võimalikult suures ulatuses kinni maksab, naaberomavalitsuselt kooritakse aga tema elanike teenindamise eest seitse nahka. Ja lõppkokkuvõttes ei võida sellest keegi.