JUHTKIRI Omavalitsuste liit ei tohiks praegu jääda passiivseks

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidult peaks avalikkusele rohkem selgitama, millised on tema ettepanekud puhkenud põlevkivikriisi negatiivsete mõjude leevendamieks maakonnas.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kujunenud kriitilises olukorras, kus Ida-Virumaal aastakümneid kõige olulisem majandussektor − põlevkivienergeetika − sööstlaskuja kombel vähem kui aasta jooksul on kokku kukkumas, on Ida-Virumaa omavalitsuste liit (IVOL) olnud üllatavalt passiivne. 

Pärast maavalitsuste kadumist peaks IVOL olema põhiline maakonna huvide eest seisja ja eriti rasketes olukordades aktiivne tegutseja. 

IVOLilt ei ootagi keegi mingite propagandistlike loosungitega välja tulemist, mille kahjulikule mõjule viitab selle liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid tänases Põhjarannikus. Küll aga sooviksid Ida-Virumaa inimesed kuulda, millised on selle liidu ettepanekud ning tegevused selleks, et toimuv maakonda ja selle inimesi võimalikult vähe haavaks.

Selle koha pealt on paraku vaikus ning jutud rõhumisest maakonna tegevuskavale ja strateegiale ning ministritega suhtlemisele liiga üldised, et aru saada, mida siis tegelikult konkreetselt tehakse. Kui sisuline töö peaks käima, siis tuleks sellest ka avalikkusele võimalikult üksikasjalikult teada anda. 

Ida-Virumaa omavalitsusjuhid on aastaid soovinud keskvõimult keskkonnatasude suuremamahulist suunamist tagasi maakonda. Nüüd oleme tegelikult seisus, kus ressursimaksud pigem vähenevad. Et veenda otsustajaid juhtima siia kanti suuremaid rahajõgesid, oleks oluline esitada ka konkreetsed plaanid, mida selle rahaga on plaanis teha. Et neid kavatsusi paremini kaitsta, on vaja võita ka Ida-Virumaa ja kogu Eesti avalikkuse poolehoid. 

Tagasi üles