:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/08/03/12430614t1h55b7.jpg)
Jõhvi turu armetu olukord on palju aastaid teemaks olnud ning ühtelugu pöörduvad ka Jõhvi inimesed toimetuse poole, tundes huvi, miks võimud sellega midagi ette ei võta.
JUHTKIRI Turu korrastamine vajab omaniku ja vallavõimu koostööd (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligemale aasta tagasi tegi Jõhvi uus vallavalitsus ühena esimestest asjadest reidi turule, püüdes näidata, kuidas nad korralagedusega võitlevad. See sarnanes mõneti sellega, kuidas idanaabri telekanalites näidatakse, kuidas juhid käivad telekaamerate ees ühes ja teises kohas korda loomas, näidates, et nad teevad tähtsat tööd.
Reaalses elus ei toimu asjad aga sugugi nii lihtsalt ning sellised populistlikud etendused, kus omavalitsuse juhid lendavad kohale ja jagavad korraldusi, ei too kaasa positiivseid muutusi. Nii on ka Jõhvi turuga. 11 kuud hiljem on sel põhimõtteliselt samasugune ilme nagu ka tookord.
Oluline on mõista, et puhtmajanduslikult ei tasu turuhoonetes suuremate investeeringute tegemine end ära. Kui vallavõim leiab, et korraliku turuhoone olemasolu on Jõhvile vajalik, siis pole pääsu ka sinna avaliku raha panustamisest. Meenutagem näiteks, et kümme aastat tagasi Tallinnas taasavatud Nõmme turu korrastamiseks kulutas pealinn rohkem kui miljon eurot.
Jõhvi turule viisakama ilme andmiseks pole ilmselt nii suuri summasid kulutada. Aga turu omaniku ja valla koostöös oleks siiski võimalik teha see elementaarnegi, et turg oleks puhas ja viisakas kauplemiskoht, kus oleks mõnus olla nii müüjatel kui ka ostjatel. Selle saavutamiseks ei ole vaja pakazuhhalikke reide, vaid asjalikku suhtlemist ning kokkuleppeid, mida on reaalne ära teha turu omanikul ja mida omavalitsusel.