JUHTKIRI: "Hea, et niigi läks" pole lahendus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Estonia kaevandus.
Estonia kaevandus. Foto: Matti Kämara / Põhjarannik

Nii poliitikud kui ka Eesti Energia on osanud järjekordset suurkoondamist näidata justkui eduloona. Et esialgu olid löögi all tuhande kaevuri ja energeetiku töökohad, aga tänu tarkadele ja õigetele otsustele läheb palju paremini −  koondatakse ainult 324 inimest.   

Jah, alati võib minna ka hullemini ja alati saab küsida, milline oleks siis parem lahendus kujunenud olukorras − mismoodi neid koondamisi vältida.  

Ent kui liita kokku kõik Eesti Energia poolt Ida-Virumaal selle aasta jooksul kaotatud töökohad, siis tuleb kokku juba mitu korda suurem arv − 840. Lisades juurde, et tegu on nii Ida-Virumaal kui ka Eestis tervikuna keskmisest märksa paremini tasustatud töökohtadega, siis on nii suurel hulgal heade töökohtade kadumisel lühikese aja jooksul maakonnale väga tugev negatiivne mõju.

Pealegi võib Ida-Virumaa jaoks iga Eesti Energias kaotatud töökoha korrutada kahega, sest laias laastus kaob sama palju töökohti ka kaevandusi ja elektrijaamu teenindavates ettevõtetes. Lisades siia juurde saamata jäävad tööjõumaksud ja põlevkivi oluliselt väiksemas mahus kaevandamise tõttu laekumata ressursimaksu, tuleb kokku üsna laastav pilt. 

Seda enam on poliitikutelt põhjust järjekindlalt küsida, milline on selle olukorra lahendamise plaan. Ida-Virumaa omavalitsuste liit, kes peaks seisma Ida-Virumaa omavalitsuste ja maakonna huvide eest, vaikib aga selles küsimuses järjekindlalt, justkui oleks nende asi ainult seminaride ja pidulike tseremooniate korraldamine. 

Tagasi üles