Lennundus Eesti ja Läti moodi

Anvar Samost, ajakirjanik Foto: ERR

Keset tavapärast halbade uudiste tiksumist on Eesti lennunduse pilti kerkinud edulugu, mida keegi ei oodanud.

Kõik on kuulnud uudise definitsiooni: uudis on see, kui inimene hammustab koera, mitte see, kui koer hammustab inimest. Tõsi, enamasti täidavad avalikku ruumi siiski uudised, mis seda reeglit ei täida. Nüüd on aga Eesti riigile kuuluva ettevõttega ja sisuliselt juba maha kirjutatud lennunduse valdkonnas toimunud areng, mis sõna otseses mõttes ületab päris uudise läve.

Paari nädala eest selgus, et Nordica kaubamärki kasutav riigi lennuettevõte ei suuda isegi uut juhti palgata, ilma et midagi vussi läheks. Enne seda oli Nordica just teada andnud, et oktoobri lõpust sisuliselt selle nime all otselennud Tallinnast lõpevad − kahjumi vähendamise nimel. Valitsuse liikmed ei tahtnud või ei suutnud detailselt selgitada, mis on omaniku strateegia ja ootus, ning mitmed poliitikud ütlesid otse, et kui ostja oleks, siis võiks sellise ettevõtte üldse ära müüa.

Ei ole just tore.

Äris juhtub vahel nii, et edu tuleb sealt, kus seda loota ei osatud. 

Aga just keset sellist pilti sai avalikkus äkki teada, et 51 protsendi ulatuses Nordicale ja 49 protsendi ulatuses Poola LOTile kuuluv ühisfirma Regional Jet on üks väiksemat sorti rahvusvaheline edulugu.

Regional Jet näis ju seni samuti pigem murekohana, kuna meediasse jõudsid peamiselt teated, mis rääkisid pingelistest suhetes Nordica kiiresti vahetuvate juhtide ja LOTi vahel. Keegi polnud − õnneks − ka näidanud avalikult ambitsioonikat plaani, mis oleks paika pannud arengutee väikesest raskete juriidiliste olude sunnil loodud allhankekehast Eesti ajaloo suurima lennukite arvuga ettevõtteks ja sealt edasi Euroopa suuremate hulka kuuluvaks regionaalse lennuteenuse pakkujaks.

Äris juhtub vahel nii, et edu tuleb sealt, kus seda loota ei osatud. Hoiame siis pöialt, et Regional Jet on just selline näide. Eestis on nii ka varem läinud, näiteks 1990. aastate lõpus põlevkiviõlitööstuses, kus mõned õlitehased vahetasid omanikke tasuna võlgade eest ja pankroti tõttu, või veel 10 aastat varem Tallinna-Helsingi reisilaevaliikluses suure kriisi tõttu.

Mida on aga Eesti inimesel kasu sellest, et Eesti riik osaleb enamusaktsionärina lennuettevõttes, kes oma lennud teeb kuskil mujal Euroopas ja sageli jumal teab millise teise lennufirma värvides?

Esiteks on see puhas eksport. Eesti ettevõte pakub kõrge lisaväärtusega teenust väljaspool kodumaad, palkasid ja makse maksab suures osas siin.

Teiseks tuleb tähele panna, et lennundus on üks keeruline ja spetsiifiline ala, mitte küll päris autotööstus, kuid siiski selline, kus traditsiooni katkemise korral nullist alustamine võtab kaua aega ning võib väiksemas riigis olla lausa lootusetu. Eestis oleme niisugusele olukorrale vähemalt korra lähedal olnud, kui Estonian Air 2015. aastal lõpetas.

Samas on Eestis tekkinud korralik lennundusettevõtete klaster, kuhu lisaks Nordica grupile, Tallinna lennujaamale ja lennukeid rentivale Transpordi Varahaldusele kuuluvad rahvusvaheliselt edukas lennukite hooldusettevõte MRO ning piloote ja lennujuhte ette valmistav lennuakadeemia. Kõik need osapooled sõltuvad eluliselt sellest, et mõni suurem lennundusettevõte ka tegelikult Tallinnas baseeruks, siin inimesi palkaks, eriala oskusteavet akumuleeriks ja siin oma juhtimisotsuseid teeks.

Ei ole siiski väga kindel, et Nordica või Regional Jet oleksid kasutatavad hüpoteetilises olukorras, kus näiteks majanduskriisi tõttu paljud kolmandate riikide ettevõtete liinilennud Tallinnast ära kukuvad. Euroopa lennunduse ja riigiabi regulatsioonid teevad selle ilmselt keeruliseks. Seetõttu peaksid Eesti poliitikud jätkuvalt tegutsema selle nimel, et need reeglid hakkaksid arvestama geograafiliste äärealade erisustega.

Jätkusuutlikult ja turutingimustel kasvav ekspordivõimeline lennufirma on aga pikas perspektiivis parem kui riigi poolt raamatupidamistrikkidega kahjumi piirist ülevalpool hoitav, kuid pidevas pankrotiriskis lennufirma. Viimane võib küll uhkem välja näha ja kahtlemata pakub Riia paremaid ühendusi kui Tallinn, kuid ei pea olema selgeltnägija, et ennustada, kumb vältimatult tuleva majanduskriisi tõenäolisemalt üle elab.

Las seni Air Baltic lendab Tallinnast 12 sihtkohta.