Samas pani Raigi erakonnakaaslane Ossinovski oma formuleeringutes ühte patta kõikvõimalikud riigieelarvesse laekuvad keskkonnatasud (maavarade, sh põlevkivi kaevandamisõiguse tasu, veeressursside kasutamise tasu, kalapüügi- ja jahipidamisõiguse tasu, aga ka keskkonna saastamise tasu). Seega ei mõista sotsid isegi päris hästi, mida nad räägivad.
Tuletan meelde, et riigikogu eelmise koosseisu ajal, kui arutati keskkonnatasude seaduse muutmist (660SE), tegi Ida-Virumaa omavalitsuste liit sellesse parandusi, mille kohaselt pidid paljud Kirde-Eesti omavalitsused alates 2020. aasta 1. jaanuarist igal aastal saama rohkem kui 2,5 miljonit eurot lisaks nendele eraldistele, mida nendesamade tasude arvelt juba said.
Siis asusid sotsiaaldemokraadid eesotsas parlamendi keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakraga selle muudatuse kohta teravat kriitikat tegema. Ent me arutasime seda küsimust aktiivselt nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajatega ning lõpptulemusena sai see seadus vastu võetud.
Siis, kui sotsidel oli reaalne võimalus asuda regiooni saatusega tegelema, nad seda ei teinud.
Alates 2016. aasta lõpust, pärast valitsusse pääsemist, hakkasime tegema mitmeid konkreetseid samme Ida-Virumaa arendamiseks. Ühes kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajatega rääkisime läbi Ida-Virumaa arengusuunad ning püstitasime konkreetsed eesmärgid. Ida-Virumaale aastatel 2016-2019 tehtud investeeringute maht moodustab ligikaudu 200 miljonit eurot.
Ida-Virumaa haridusvaldkonda suunati ligikaudu 40 miljonit eurot. Sotsiaalsfääri tehtud investeeringute maht oli 33,7 miljonit eurot ning raha läks tervisekeskuste taristu rajamiseks ning keskhaigla taristu nüüdisajastamiseks. Kergliiklusteede ehitamiseks suunati Ida-Virumaale infrastuktuuriprojektide raames 11,7 miljonit eurot, maanteede rekonstrueerimiseks 14 miljonit ja raudteede rekonstrueerimiseks 17,9 miljonit eurot. Ning me kasvatame eri ministeeriumide kaudu meie maakonda tulevate investeeringute mahtu pidevalt.