JUHTKIRI Jõhvist on saamas militaarlinn

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvi idapoolses servas asuv kaitseväelinnak on aastakümnete jooksul olnud koduks Viru pataljonile. Ilma suurema tähelepanuta on seal aia taga rajatud uusi hooneid − nõnda, et omaaegsest Nõukogude armee garnisonist on seal nüüdseks väga vähe alles jäänud. 

Lähiaastatel kasvab aga selles linnakus aega teenivate sõdurite ja tegevväelaste hulk ligikaudu kaks korda. Sinna kolitakse Paldiskist koos tehnikaga  täies koosseisus Kalevi pataljon, mille ajalugu ulatub saja aasta taha Vabadussõja alguspäevadesse ja mille moodustasid spordiseltsi Kalev liikmed. Lisaks on Jõhvi plaanis üle tuua ka osa praegu samuti Paldiskis paiknevast tagalapataljonist. 

Kui ministeeriumide ja teiste riigiasutuste maakonnakeskustesse kolimise plaanid on suures osas jäänud vinduma ja osutunud Ida-Virumaa puhul esialgu plaanitust kõvasti väiksemaks, siis kaitsevägi on tegemas hoopis mastaapsemat manöövrit. Selle tulemusel on Jõhvi muutumas üheks Eesti olulisemaks militaarlinnaks Tapa ja Paldiski kõrval. 

Kuigi suurem osa kaitseväelaste igapäevasest väljaõppest jääb linnaku territooriumile ja polügoonidele, on nad siiski osalised Jõhvi elus − nähtavamalt pidulikel tähtpäevadel, ent kindlasti ka igapäevases tarbimises.

Sõjaväelinnaku teenindamisega on seotud ka hulganisti tsiviilisikuid. Kui Jõhvis kasvab kaks korda ajateenijate ja tegevväelaste hulk, siis toob see kaasa ka uusi töökohti. Jõhvi valla jaoks, mis on viimase kümne aastaga kaotanud üle 15 protsendi elanikest, on see oluline muutus, mis toob eeldatavasti positiivsemaid noote nii arengukavadesse kui äriplaanidesse. 

Tagasi üles