/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/10/23/12681709t1h4692.jpg)
Kõigile pole võimalik kunagi meeldida. Eriti veel kaubanduses. Seepärast ei ole ka midagi imekspandavat, kui elanike koori ühes servas lauldakse, et milleks meile veel kaubanduskeskusi − justkui poode veel vähe oleks −, ja teises otsas kõlab nutulaul, et kohalikest poodidest pole võimalik midagi osta. Omamoodi õigus võib seejuures mõlemal poolel olla.
Veidi rohkem kui kuu aja pärast avatav Jõhvi Pargi keskus muudab siinses kaubanduses ilmselt päris palju. Eriti toiduaineid ja igapäevaseid tarbekaupu müüvate jaekettide puhul, sest kohalikule turule lisandub 3500ruutmeetrise müügisaaliga Maksimarket. Kui lisame juurde, et novembris kasvab 500 ruutmeetri võrra suuremaks Selver ja lähiaastatel on paari tuhande ruutmeetri suurust poodi rajamas ka Lidl, siis tähendab see olemasolevate müügipindade kahekordistumist. Suid jääb samal ajal Jõhvis ja selle lähiümbruses pidevalt vähemaks, mida ei suuda korvata ka Kalevi pataljoni kolimine Paldiskist Jõhvi.
Eks nüüd saabki näha poodide tõelist võistlust ostjate pärast. Tarbijatel peaks tulema senisest paremad ajad, sest tugevas konkurentsis on ikka nemad võitjad. Positiivne on seegi, et uute poodide tulek toob juurde ka uusi töökohti, mis ei pruugi küll olla just palgatabeli esimeses pooles, kuid on siiski abiks nii kohalikele inimestele kui ka omavalitsustele.
Lõppkokkuvõttes panebki turg paika, kes jääb püsima ja kes mitte ning mida, kui palju ja mis hinna eest on võimalik siin müüa.