Iduettevõtlus hakkab ka Ida-Virumaal pead tõstma

Jana Pavlenkova, Narva loomeinkubaatori OBJEKT asutaja

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Virumaa ettevõtlusmaastik vajab pealehakkamist, et areneda ja muutuda. Kuigi praegused ettevõtted oskavad ületada kriise, vajavad nad rohkem julgust ja esialgu ka tuge, et tõmbetuultes edukamad olla. Tahe olla jätkusuutlik ja panustada kohalikku majandusse algab aga ettevõttest endast.

Ida-Virumaa ettevõtlusmaastik on vägagi mitmekesine ning on teinud aastatega läbi suure arengu. Siiski on osaliselt mahajäämus muust Eestist nii ettevõtete arvus kui ka käibes küllaltki suur.

Põhjused ulatuvad minevikku ja ettevõtted on olnud keerulise taustsüsteemi tõmbetuultes. Tegureid, mis on maastikku viimastel kümnenditel mõjutanud, võib üles lugeda mitme käe sõrmedel: geopoliitilised olukorrad, majanduslikud raskused, kriisid jne.

Kuigi praegused ettevõtted oskavad ületada kriise, vajavad nad rohkem julgust ja esialgu ka tuge, et tõmbetuultes edukamad olla. 

Kogu piirkonna ettevõtluse iseloomu on tugevalt mõjutanud suured tööstusharud ning see on väiksemad tegijad pannud tugevalt sõltuma just gigantide tegevusest, tegutsedes tihti suurettevõtete allhankijatena. Omakorda on mõju avaldanud globaliseerimine ning sellega kaasnev tootmise üleviimine teistesse riikidesse, suurtööstuste digiteerimine ja sellega kaasnev töömahtude vähenemine.

Kui paluda mittekohalikul nimetada mõni Ida-Virumaa ettevõte, siis ettearvatavalt tuleb esimesena üle huulte mõni suurtööstus ja silma ette tekivad kaevandused, elektrijaamad või tööstushooned. Neist räägitakse rohkem, neid teatakse rohkem. See on arusaadav. Samas on Ida-Virumaal palju rohkemat ning ka väike- või alustavate ettevõtete ja vabaühenduste seas on suur kasutamata potentsiaal.

Statistika näitab, et mikroettevõtteid (1-9 inimest) on 93% Narva ettevõtetest, mida on selle aasta märtsi seisuga registreeritud 4215. Suurettevõtteid (üle 250 töötaja) on koguhulgast vaid 0,1%. Mis meil siis praegu veel puudu jääb?

Usun, et see, mida me praegu vajame, ongi just stabiilsus ja oskus tõmbetuultes püsima jääda − sujuvamalt eri arenguetappides hakkama saada. Oluline on teadmine, kuidas läbimõeldumalt oma äritegevust korraldada nii, et püsida konkurentsis nii kohalikul tasandil kui ka kaugemal. Peame mõistma, et meie mängumaa ei piirne vaid maakonna- või riigipiiriga. Kui tahta, suudame olla kõrges mängus kogu maailmas.

Meil võib siin küll olla koduväljaku eelis, kuid aina rohkem pakuvad konkurentsi ka kaugemalt tulijad. Meie metalli- ja õmblusettevõtted juba tunnetavad seda. Kliendid tellivad, käive on ju võib olla ka ning võib tunduda, et midagi pole vaja muuta, aga olukord võib kiiresti muutuda. Konkurentsis aitab aga püsida just areng.

Esimene samm arengus on julgus ja pealehakkamine muutuda. Ebamäärasus on kõikjal, selle vastu ei saa ning paratamatult on suurematel võimekus jätkusuutlikumalt tegutseda. See aga pole määrav põhjus, miks alla anda. Seega on esmalt vaja mõtteviisi muudatust −  ja see algab alati meist endist. IT-maailmas tuntud programmeerimisõpikute autor Kathy Sierra on öelnud kuldsed sõnad, mis ka ettevõtlusmaastikule kui valatult sobivad: "Upgrade your user, not your product. Don't build better cameras  build better photographers." Me peame eelkõige investeerima oma inimestesse ning ise olema valmis arenema.

Isiklikult pean kindlasti olulisimaks enda koolitamise ja arendamise võimalust ja selle kättesaadavust just piirkondlikul tasemel. Mida kiiremini õpivad kohalikud ettevõtted, kuidas oma tooteid või teenuseid disainida, seda tõhusamalt suudavad nad oma tegevuse järjepidevamalt tööle saada ja konkurentsi pakkuda. 

On tänuväärne näha, et sellist arengut soodustavad töötoad, meistriklassid, seminarid ja inkubaatorid on kohalikele ettevõtjatele aina rohkem käega katsutavad ning kogu koolitustegevus ei piirdu üksnes Tallinna ja Tartuga, vaid liigub aina enam ka ida poole. Need aitavad tuua teooria praktikasse.

Samas peame järjepidevalt ka ise eeskujusid looma ja nende tegevust toetama. Küll alles lapsekingades, aga siiski märgatav iduettevõtlus on viimastel aastatel Narvas pead tõstmas ning rikastab kohalikku ettevõtlusmaastikku uue oskusteabega ja loob loodetavasti peagi juba hulganisti kohalikke edulugusid. 

Just järjepidevus ja koostöö on järgmiste aastate märksõnad. Kohalik tugisüsteemide võrgustik saab ja peab ettevõtteid nende arenguteel toetama, vastama tekkinud küsimustele, aitama leida lahendusi ja olema dialoogis.

Potentsiaali on palju ning targad ja ambitsioonikad ettevõtlikud inimesed on Ida-Virumaa arengumootor. Siit saab vaid täiskäigul edasi minna ja hoogu juurde lisada.

Tagasi üles