KOTKAS lendab appi?

Keskkonnaminister Rene Kokk.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Mitmesuguseid keskkonnalubasid läheb aeg-ajalt tarvis tuhandeil ettevõtteil ning kümnetel tuhandetel eraisikutel. Kõigile neile on hea uudis: lubade taotlemine muutub peagi lihtsamaks, kiiremaks ja vähem bürokraatlikuks.

Muudatusel on lennukas nimi: KOTKAS. Seda nime kannab keskkonnaotsuste infosüsteem, kus juba praegu on võimalik osa keskkonnalube elektrooniliselt taotleda. Samuti nõuab lubadega seotud aruandlus tänu sellele süsteemile vähem vaeva kui paari aasta eest.

KOTKASele lõplikult tuule tiibadesse andmine on praegu riigikogu arutada. Nimelt läbis parlamendis äsja teise lugemise seadusemuudatus − pika nimega öeldes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu −, mis jõustudes lubaks muu hulgas põimida senised valdkondlikud tegevusload (jäätmeluba, õhusaasteluba, vee erikasutusluba, kaevandamisluba, keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kasvuhoonegaaside heitkoguste luba) üheks tervikuks. Näiteks saaks vee-ettevõtja senise vee erikasutusloa ja jäätmeloa asemel taotleda ühtse keskkonnaloa.

Keskkonnalubade taotlemine muutub peagi lihtsamaks, vähem bürokraatlikuks ja kiiremaks.

Eestis on praegu keskkonnakompleksluba ligi 200 ettevõttel. Valdkondlikke keskkonnalube (näiteks vee erikasutusload, jäätmeload, välisõhu saasteload) on üle 4000. Leidub arvukalt teisigi spetsiifilisi lube: näiteks jahitunnistusi on meil üle 20 000. 

Analüüs näitab, et ühtse keskkonnaloa rakendamisest tõuseks kasu veerandile praegustest loaomanikest, sealhulgas 620 eraisikule. Jutt käib nii aja kui ka raha kokkuhoiust.

Seadusemuudatus aitab kokku hoida ka loamenetlusega tegelevate ning lubade täitmist kontrollivate ametnike aega ja vaeva: dubleerivad tegevused ju kaovad.

Kokkuvõttes muutub lubade menetlemine kiiremaks: seda nii tänu taotlejate ja ametnike vaeva vähenemisele kui ka osa menetlustähtaegade lühenemisele.

Seadusemuudatustega kaasnes esialgu hirm, nagu kärbiksid kiirenevad loamenetlused kodanike või kohalike omavalitsuste õigusi ja võimalusi näiteks kaevandamislubade väljaandmisel kaasa rääkida. Tegelikult see nii pole.

Et olukorrast aru saada, vaatame, mida ütleb maapõueseadus praegu. See võimaldab maapõue uurimiseks väljastada kahte sorti lube: üldgeoloogilise uurimistöö lube ja geoloogilise uuringu lube. Neist viimasel on ainult üks funktsioon: maavarade otsing. Üldgeoloogilise uurimistöö loal võib samas olla erinevaid eesmärke.

Praegu lubab seadus üldgeoloogilise loa välja anda maapõue kaardistamiseks, mis hõlmab teadus-, õppe- ja arendustöödega seotud uuringuid. Samuti võib üldgeoloogiline uurimistöö olla seotud mõne konkreetse arendusprojektiga (näiteks Saaremaa silla rajamisega). Kõige sagedamini kasutatakse üldgeoloogilist luba praegu aga maavarade otsingu eesmärgil tehtava uurimistöö tarvis. Nagu eespool öeldud, teenib just sedasama eesmärki ka geoloogiline uurimine.

Seepärast ongi seadusemuudatusega kavas kaotada dubleerimine. Maavara otsinguks väljastatakse edaspidi ainult geoloogilise uuringu lube.  Üldgeoloogilise uurimistöö luba on aga edaspidi seotud ainult teadus-, õppe- ja arendustöödega, see ei saa olla maavarade arvele võtmise ega hiljem kaevandamisloa taotlemise aluseks.

Üldgeoloogilise uuringu loa menetlustähtaegu on täpsustatud, et muuta uuringud operatiivsemaks ning anda võimalus neid paremini planeerida. Kodanikel ega omavalitsustel pole siinkohal põhjust muretseda, sest selliste õppe- ja teadustööga seotud uuringutega ei kaasne neile piiranguid.

Suurte arendusprojektide puhul on aga nii kodanikel kui ka omavalitsustel jätkuvalt võimalus sõna sekka öelda. Selle tagab haldusmenetluse seadus, mis muu hulgas käsib kaasata isikuid, keda menetlus võib puudutada. Säilib ka kohustus omavalitsusi uurimisel tehtavatest välitöödest teavitada.

Eelnõus oli esialgu ka ettepanek lühendada geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa menetluse käigus kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse tähtaega 60 päevalt 30 päevale. Kuna omavalitsused avaldasid kahtlust, et näiteks volikogu kokkukutsumine võib selle aja jooksul keeruliseks osutuda, tegime ettepaneku, et see tähtaeg võiks olla niisama pikk kui varem − 60 päeva. Nii et siingi pole enam põhjust muretseda.

Kõik räägitud seadusemuudatused teenivad laias plaanis ühte eesmärki − kaitsta veelgi paremini meie keskkonda. Nii riigikontroll kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused räägivad selles üht keelt: kõige alus on korralik keskkonnaluba.

Seepärast loodan, et KOTKAS pääseb lendu võimalikult ruttu. Selle nimel − keskkonnaõiguse korrastamiseks ja bürokraatiakadalipu oluliseks vähendamiseks − on keskkonna valdkonna inimesed töötanud viimased kümme aastat.

Tagasi üles