Majanduskasv üllatas energeetika taandumisele vaatamata

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Foto: JAANUS LENSMENT / Scanpix

Kolmanda kvartali tugev majanduskasv käib vastu nii analüütikute ennustustele kui ka varasemale statistikale.

Eesti SKP kasvas selle aasta kolmandas kvartalis 4,2%. Võttes arvesse mitmete teiste oluliste majandusindikaatorite nõrgenemist, on niivõrd kiire kasv kindlasti üllatav. Veelgi huvitavam pilt avaneb, kui vaadata, millel kasv põhines.

Nimelt vedas värske statistika põhjal III kvartalis Eesti majandust peamiselt väliskaubandus. Rahvamajanduse arvepidamise põhjal suurenes kaupade ja teenuste eksport püsihindades mõõdetuna koguni 7%, sealhulgas kaupu müüdi välisriikidesse lausa 8,6% rohkem kui samal ajal 2018. aastal.

Vaatamata positiivsele III kvartalile, on Eesti majanduskasv siiski juba praegu hoogu maha võtmas ja on ebatõenäoline, et aasta lõpp teist samasugust üllatust suudaks pakkuda.

Neid numbreid on esmapilgul raske kokku viia statistikaameti kuiste andmetega ekspordi kohta, mille järgi kaubaeksport III kvartalis eurodes mõõdetuna hoopis 2% vähenes. Tõele au andes põhjustas languse energiakaupade ekspordi vähenemine, kuid ka seda arvesse võtmata oleks nominaalses arvestuses piirdunud kasv 5,6%ga.

Statistikaameti pressiteates mainitakse ühe peamise panustajana ekspordikasvu puittooteid, mille eksport senise kuise statistika põhjal hoopis vähenes. Vastuolu aitab osaliselt selgitada ekspordihinnaindeks, mis näitab, et III kvartalis eksporditavad kaubad odavnesid ehk eurodes mõõdetuna oligi kasv aeglasem kui muutus reaalsetes kogustes.

Kaubaekspordi kõrval tasub kindlasti ära märkida edukas teenuste eksport, mille peamine vedaja on olnud IT-teenuste müük välisriikidesse. III kvartalis suurenes see aastatagusega võrreldes 4,2%.

Kui ekspordi suur kasv pakkus üllatuse, siis vähemalt sama ootamatu oli väga aeglane eratarbimise kasv. Statistikaameti andmetel suurenes eratarbimine III kvartalis aastases võrdluses kõigest 1,2%. Küll revideeriti kaks korda kiiremaks kasvu II kvartalis. Ei saa välistada, et sama kordub ka III kvartali puhul: nimelt püsis kõigi teiste indikaatorite põhjal eratarbimine endiselt väga heas hoos. Üle 8% palgakasv ja rekordiliselt madal tööpuudus hoidis tarbijate kindlustunnet kõrgel ning näiteks jaemüük suurenes samal ajal ligi 6%.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et tegemist on statistikaameti esmase hinnanguga majanduskasvule ja järgnevad revisjonid võivad pilti tublisti muuta. 

Vaadates majanduses loodud lisandväärtust tegevusalade lõikes, oli III kvartalis suurim majanduskasvu panustaja IT-sektor. Võrreldes eelmise aastaga, suurenes info ja side tegevusalal lisandväärtus 16%, andes sellega 29% kogu majanduse lisandväärtuse tõusust.

IT-sektori viimaste aastate edulugu on kandnud ettevõtete aina suurem võimekus teenuseid välisriikidesse müüa. Tegutsemine välismaal lubab ilmselt küsida ka märkimisväärselt kõrgemat marginaali, kui see oleks võimalik väikesel Eesti turul. Jõudsalt on kasvanud ka info ja side jalajälg majanduses tervikuna: III kvartalis oli sektor lisandväärtuse alusel juba peaaegu sama suur kui veondus ja laondus või ehitussektor.

Tugeva panuse majanduskasvu andis ka hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala, kus lisandväärtus kasvas aastaga ligi 8%. III kvartali ettevõtete majandustulemuste põhjal on lisandväärtuse kasvust võitnud küll vaid töötajad, samas kui sektori kasumlikkus on löögi all.

Juba mitu aastat on tugevat kasvu näidanud kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, mille alla on koondunud mitmesugused kõrget kvalifikatsiooni nõudvad ja hästi tasustatud teenused, nagu ärikonsultatsioon, arhitektuuri- ja reklaamibürood jpt. Tegemist on valdkonnaga, mis on väga sõltuv majandustsüklist: kui läheb hästi riigi majandusel, ollakse rohkem valmis ka selliseid kalleid teenuseid tarbima. Võrreldes jõukate riikidega, on sellel sektoril aga veel kõvasti kasvuruumi. Peaaegu sama suure panuse majanduskasvu andis veonduse ja laonduse tegevusala, mis suutis mullusega võrreldes tublisti suurendada ka kasumit.

Majanduskasvu andsid märkimisväärse negatiivse panuse kolm tegevusala: energeetika, mäetööstus ja ehitus. Energeetikas ja mäetööstuses on suureks probleemiks saanud siinse energiatootmise kõrge CO2 jalajälg, mis karmistuvate keskkonnanõuete tõttu ähvardab sektori konkurentsist suisa välja jätta. Ehituses on kõrgete mahtude taustal aga aina suurem väljakutse kasumlikkus.

Vaatamata positiivsele III kvartalile, on Eesti majanduskasv siiski juba praegu hoogu maha võtmas ja on ebatõenäoline, et aasta lõpp teist samasugust üllatust suudaks pakkuda. Aasta algusest vabalanguses olnud tööstusettevõtete kindlustunne on jätkanud halvenemist ja jõudis novembris tasemele, kus see oli viimati 2009. aasta lõpus.

Kõik see viitab tööstuse tootmismahu ja ekspordi jätkuvale langusele. Sisemaine nõudlus ennekõike eratarbimise näol peaks kasvu siiski positiivsena hoidma. 2020. aastaks ootab SEB 2,0%ga piirduvat majanduskasvu.