JUHTKIRI Kui omavalitsus on seadusrikkuja

FOTO: folderit.com

Sellest oleme juba varem korduvalt kirjutanud, kuidas meie omavalitsustes tavatsetakse seadusi rikkuda. Lähiminevikust on tuua mitmeid näiteid Jõhvist küll eelarve vastuvõtmisest, küll volikogu istungi läbiviimisel toimunud seaduse narrimisest. 

Esmaspäeval tunnistas riigikohus õiguskantsleri taotlusel põhiseadusvastaseks terve hulga Narva õigusakte, mis kitsendavad narvalaste õigusi sotsiaalteenuste saamisel, ehkki riiklik seadus seda ette ei näe. 

Vaevalt tuli see Narva linnavõimule üllatusena. Kui õiguskantsler esimest korda eelmise aasta algul pöördus Narva poole ettepanekuga oma õigusaktid seadusega kooskõlla viia, seda korraks justkui kaaluti, ent siis võeti küsimus volikogu päevakorrast maha. Keeruline öelda, mis oli selle põhjuseks, ent küllap oli siin oma osa ka  mis-siis-kui-ei-vasta-andke-kohtusse-kui-tahate-mõtteviisil. Küllap eeldasid Narva juhid, et riigikohtus saab linn kaotuse. Seda kummalisem, et Narva linnapea ei oska öelda, kuidas linn peaks edasi käituma olukorras, kus terve hulk akte on tunnistatud seadusega vastuolus olevaks. 

See olukord on seda kurvem, et Eestis on olukord selline, kus volikogu tasemel ebaseaduslikke otsuseid tehes ning seadusvastaselt tegutsedes pole tegelikult kellelgi mingit vastutust. Või õigemini on see kollektiivne ja alati saab öelda, et selline oli volikogu tahe. Ometi on iga eelnõu väljatöötamise taga konkreetsed inimesed ja sellistel puhkudel peaks vähemalt nende puhul säärasel ebakompetentsusel tagajärjed olema.

Tagasi üles