Saada vihje

Mikk Kasesalk: Vastutuse defitsiit

Lüganuse vallavolikogu istung 17. detsembril.
Lüganuse vallavolikogu istung 17. detsembril. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kiviõli 1. keskkooli vilistlane ja endine haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk leiab, et koolijuhi Heidi Uustalu vallandamisest Lüganuse vallas puhkenud kriis ei seisne mitte kehvas suhtekorralduses, vaid vallavõimude vastutuse defitsiidis. 

23. detsembril kogunes Lüganuse vallavolikogu, et näidata oma suhtumist aktiivsetesse kodanikesse ja kirjeldada tegudega, kuidas nemad mõistavad valimistel saadud mandaatidega kaasneva vastutuse kasutamist vallaelu korraldamisel.

Lüganuse vallavalitsusel ja -volikogul on käsil viimase aja suurim kriis, mis algas Kiviõli 1. Keskkooli direktori, Heidi Uustalu, poliitilistel motiividel toimunud vallandamisega ja mis iga päevaga valla elule negatiivselt mõjub. Selle kriisi põhjused peituvad aga vastutuse defitsiidis, mitte kehvas suhtekorraldusoskuses.

Vastutuse defitsiit ilmneb enamasti siis, kui vastutuse jaotus ei ole valitsemisel osalejate vahel selge või seda ei soovitagi selgeks teha - poliitikud lükkavad vastutuse oma tegude eest valijatele ja nendelt justkui kõige tegemiseks saadud mandaadile või siis on halbades otsustes süüdi saamatud või paindumatud ametnikud.

Head Lüganuse vallavolikogu poliitikud ja vallavalitsus! Palun peatuge korraks ja kaaluge, kas selline ongi sidus ja kõigi huvidega arvestav ühiskond, mida te igapäevaselt oma tegude ja sõnadega ehitate, kus kodanike hääle summutamiseks on vaja appi kutsuda suhtekorraldusfirmad, kus suuri ja paljusid mõjutavaid otsuseid võib teha olulisi osapooli kaasamata ning ainus põhjendus tehtule on ülbe soovitus õppida tehtud otsusega nüüd elama? 

Vahel juhtub ka nii, et partei peakontorist tulnud käsu pimesi täitmisel tekib tunne, et vastutab käsu andja mitte selle täitja, samas kui tegu on kohaliku omavalitsuse otsusega jäävad kõik ikka lõpuks vallavolikogu ja vallavalitsuse otsa vaatama. Kui ametnike poole vaadata, siis sealt paistab aeg-ajalt, et ametniku tööga kaasnev vastutus soovitakse veeretada poliitilise tahte või parteilise suva arvele, kuigi ka ametnikul on õigus selg sirgu lüüa ja rumalustega mitte leppida.

Kui ei ole selget kokkulepet, kes ja mil viisil tehtava eest vastutab või kui vastutuse piirid on liiga hägused ehk tundub nagu kõik vastutaks ning tegutsejatel on keeruline oma personaalsest vastutusest aru saada, siis olemegi ühtäkki väga sogases vees, kus oma valla kodanikega suhtlemiseks on vaja appi palgata partei peakontori suhtekorraldusabimehed. See aga ei ole kindlasti hea valitsemise praktika ja pikalt kestes viib selline olukord meid kaugemale nendest ideaalidest, millel põhineb Eesti Vabariik.

Demokraatlikus ühiskonnakorralduses on vastutuse kõige tavapärasem volitamise mehhanism valimised. Iga nelja aasta järel on võimalik kodanikel kaaluda, kelle nad järgnevaks perioodiks enda nimel tegutsema volitavad ja siis hiljem, uutel valimistel, hinnata kas nende antud vastutusega on lugupidavalt ümber käidud.

Põhjamaadest, keda sageli endale hea valitsemise ja ühiskonnakorralduse tõttu eeskujuks toome, on leida küllaldaselt näiteid, kus valimistevahelisel perioodil oma väärtegude eest ühiskonna kriitika alla sattunud poliitikud astuvad viisakalt tagasi näidates sel viisil, et vastutavad enda tegude eest ka valimistevahelisel ajal, ega püüagi vastutusest kõrvale hiilida end ametnike süvariigi või rahvalt saadud mandaatide taha peites.

See on ainus viis näitamaks, et poliitik mõistab enda rolliga kaasnevat vastutust ega karda seda kanda. Sellest sõltub ühiskonna tervis. Nii seatakse ette mallid, mille järgi moraalimajakaid häälestatakse.

Kahetsusväärselt arvab enamus Lüganuse vallavolikogu poliitikud, et oma tegude eest tuleb vastutada ainult kord nelja aasta jooksul ja sedagi siis õõnsate lubaduste klantspiltidel väljahõikamise vormis, mitte igapäevaselt riigimehelikult oma valla elujärge parandades ja oma tegude eest vastutades. Sellisele kodanikuühiskonda lammutavale väärarusaamale pakuvad omapoolset tuge ka valitsuserakondade poliitikud, kelle väljaütlemised ja teod annavad mõista, et võimul püsimiseks on kõik võtted lubatud ning küll valimisteks õigete valimisloosungite ja tublide suhtekorralduspartneritega valijad jälle õigesse meelsusesse suudetakse "kommunikeerida".

Samas peaks valimistevahelisel perioodil valitsevad poliitikud endale aru andma, et nad ei vastuta ainult enda valija ees. Nii riiki kui ka kohalikke omavalitsusi juhtides tuleb arvesse võtta kõikide kodanike heaolu ja soovid, mitte ainult koalitsioonipartnerite omad.

Head Lüganuse vallavolikogu poliitikud ja vallavalitsus! Palun peatuge korraks ja kaaluge, kas selline ongi sidus ja kõigi huvidega arvestav ühiskond, mida te igapäevaselt oma tegude ja sõnadega ehitate, kus kodanike hääle summutamiseks on vaja appi kutsuda suhtekorraldusfirmad, kus suuri ja paljusid mõjutavaid otsuseid võib teha olulisi osapooli kaasamata ning ainus põhjendus tehtule on ülbe soovitus õppida tehtud otsusega nüüd elama?

Näidake oma tegudega, et te mõistate, mis on valitsemisega kaasnev vastutus, tunnistage oma vigu ja taanduge, sest minu hinnangul sellest kriisist muud väljumise võimalust ei ole. Vastasel juhul hõõgub see vimm kohaliku elu südames kuni 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni ja töörahu Kiviõli 1. Keskkoolis ei suuda ka Powerhouse’i ekspoliitikud tagada.

Laupäeval toimub Kiviõli 1. Keskkoolis rahvakoosolek ja selleks, et oleks võimalik kujunenud olukorrast konstruktiivselt edasi liikuda, peaksid saama ammendava ja ausa vastuse järgmised küsimused: 

  1. Kes algatas direktori vallandamise ja millised olid vallandamise motiivid? Ammendavalt peaksid saama ümber lükatud ka kõik versioonid, kus vallavolikogu koalitsioonipoliitikud üritavad koolidirektori tooli kätte mängida enda erakonnakaaslastele või enda jaoks mugavatele inimestele, et valla koolivõrgureformiga Keskerakonna jaoks soovitud viisil edasi liikuda.
  2. Miks otsustati direktor vallandada keset õppeaastat, päevapealt, häirides oluliselt kooli töörahu ja šokeerides sellega nii õpilasi kui õpetajaid?
  3. Milline on kooli, õpetajate ja õpilaste jaoks parim lahendus antud olukorraga edasi liikumiseks?
Tagasi üles