/nginx/o/2020/01/29/12902068t1h8120.jpg)
Eelmisel reedel, kui Jõhvis avati uus tervisekeskus, ütles volikogu liige Niina Neglason järgmist: "Jõhvis on viimastel aastatel kummaline paradoks, et kui sa tahad teha inimestele midagi head, on su teel väga ebameeldivad takistused, mis jätavad sinu hinge jälje tõenäoliselt kogu eluks."
Juba mõni päev hiljem oli Neglason koos tervisekeskuse rajanud OÜga Corrigo ja selle juhi Tiiu Sepaga kohtu all süüdistatuna muu hulgas selles, et Neglason pooldas avalikult (ka ajakirjanduses ilmunud sõnavõttudes) tervisekeskuse rajamist, mis prokuratuuri arvates oli puhas korruptsioon.
Prokurör Kalmer Kask ütleski avaistungil välja, et tema ülesanne on pealtnäha aktiivsetelt ja tublidelt inimestelt maskid rebida ning tõestada, et tegelikult on nad omakasupüüdlikud seaduserikkujad. Vähemalt ühel juhul see kapol ja prokuratuuril ebaõnnestus, kui sama kriminaalasjaga taheti süüpinki tirida kauaaegset Jõhvi sotsiaalteenistuse juhti Sirli Tammistet, kes ehitas 20 aastaga Jõhvis üles muljetavaldava sotsiaalsüsteemi. Selgus, et milleski süüdistada teda pole.
Aasta lõpus avatud Pargi keskuse rajamisega kaasnes samuti kriminaalasi, mille käigus selle eestvedaja Allan Mänd sunniti prokuratuuriga kokkuleppele minema paljuski tema vahi all hoidmise surve abil.
Neglasoni-Sepa protsess saab olema tähendusrikas, sest poolte esitatud seisukohad jätavad kohtule ilmselt üsna palju kaalutlemise ruumi. Aga need kaks juhtumit on andnud ka signaali, et agarus oma kodukoha elu edendada võib tegijatele häda kaela tuua. Ja see ei ole hea märk, eriti Ida-Viru kontekstis.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)