:format(webp)/nginx/o/2020/02/12/12935978t1hdd5a.jpg)
Kes oleks võinud ennustada, et viimasel kahel aastal on Ida-Virumaa turism kasvanud Eestis kõige kiiremini? Ööbimiste arvu järgi on meie maakond neljandal kohal, kohe Tartumaa kandadel. Kelle ees on muidugi suvitus- ja spaapealinn Pärnu(maa) ning turistide meka Tallinn (Harjumaa).
Aga ärgem unustagem, missugune oli meie turismi olukord veel 10-15 aastat tagasi. Kui 1990ndatel siinne tööstus vapustusi ja hävingut üle elas, nägid maakonna võimud alternatiivi turismi arendamises. Seda käidi uudistamas eri riikides, kuid kodumaakonnas paljud selle haru edusse ei uskunud. Aga sellesse uskus rühm entusiaste, kes kohalikku turismi panustama hakkasid.
Ida-Virumaal on loodud väga efektiivne turismiklaster ehk omavalitsuste ja turismiettevõtjate koostöövõrgustik, kus ka reaalne koostöö toimib. Teiste piirkondade turismiedendajad käivad siin selle üle imestamas.
Kurioosne on see, et suur osa meie turismiedust on seotud olnud maakonna maineprobleemiga. See teema on sügavalt puudutanud inimesi, kes on ka Ida-Virumaa maine parandamiseks väga palju tööd teinud, mis on aga otseses seoses turismi arenguga.
Muidugi pole turism võluvits, mis meie õuele küllust ja ilu kuhjaga toob. Selle kõrval, et turistid toovad raha, tuleb tõdeda, et näiteks hotellinduses ja toitlustuses on palgatase pigem madal. Ent arenev turism võib avaldada positiivset mõju ka muudele sektoritele väljaspool majutust ja teenindust. Nagu näiteks kinnisvara hind, mis praegu on Ida-Viru murelaps.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)