:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/28/12977733t1hcc73.jpg)
Siseminister Mart Helme tekitas selle nädala valitsuse pressikonverentsil furoori sellega, kui põrutas, et tavapärane külmetushaigus on nüüd ristitud koroonaviiruseks ja kui tema noor oli, siis pandi sellistel puhkudel lihtsalt soojad sokid jalga, määriti hanerasva rinnale ja pandi mõni sinepiplaaster ka kehale.
Koroonaviiruse levikusse võib ka huumoriga suhtuda ja siseministriga võib nõustuda selles, et paanikat pole põhjust tekitada. Aga selge on, et Hiinast laiemalt levima hakanud ja nüüdseks ka Euroopasse jõudnud viirus tekitab inimestes põhjendatud ärevust, nagu iga teinegi inimeste tervist ähvardav uus oht, mida piisavalt veel ei tunta. Sellistel puhkudel on ikka põhjendatud olla pigem ettevaatlikum.
Samuti tuleb õppida ja kohaneda olukorraga. Viiruse levik on juba praegu üsna paljusid asju mõjutanud, alates sellest, et tellitud pakid ei jõua tavapärase kiirusega kohale, kuni firmade väärtuse sulamiseni börsidel. Ülemaailmne kaubavahetus on häiritud ja − nagu selliste ootamatute ja kiirete muutuste puhul ikka − keegi võidab ja keegi kaotab. Nafta hinna langus peaks loodetavasti ükskord avalduma ka tabloodel, juhul kui "telegrammid" selle kohta ikka kohale jõuavad. Samas põlevkiviõli tootjatele ei ole see sugugi hea sõnum.
Ära on jäetud või edasi lükatud kontserte, spordivõistlusi ja muid suuremaid rahvakogunemisi. Päevakorrale on kerkinud muu hulgas nii "Eurovisiooni" kui Tokyo olümpiamängude ärajätmine. Riskipiirkondades olnud inimestel soovitatakse viiruse peiteajaks ehk paariks nädalaks koduseinte vahele sulguda.
See on reaalsus, mida tuleb lihtsalt arvestada. Samas on mõistlik suhtuda kriitiliselt kõikvõimalikku infomürasse ja jälgida regulaarselt, millist ametlikku infot tuleb terviseametilt.