JUHTKIRI See kõik on juba olnud

Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Valitsuse otsuses lubada Narva elektrijaamadel oma kateldes rohkem puitu põletada ei ole ju midagi uut. Selle oleme me juba 10 aastat tagasi läbi teinud ja kuigi palju head sellest mäletada pole. 

Mäletame puidutöötlejate proteste, kellele tõi puidu elektrijaamade ahju ajamine kaasa toorme hinna tõusu umbes 25 protsenti. Meie maakonnas oli suurim kahjukannataja puitplaaditootja Repo Vabrikud. Aga mäletame sedagi, et pihta said tuhanded eratarbijad, kellele tõusis küttepuidu hind 40 protsenti. Üheks põhjuseks asjaolu, et riigimetsa majandamise keskus (RMK) lõpetas eratarbijatele puidu müügi nii meie kui ümberkaudsetes maakondades. Sest lõviosa RMK raiemahust läks elektrijaamade kateldesse. Ja riik maksis selle arutu metsapõletamise meie taskust kinni. 

Muidugi olid ka toona metsaomanikud rõõmsad nagu praegu. Kui turule lisandub suur ablas tarbija, tähendab see puidu hinna tõusu ja nendele paremat äri. Ka elektrijaamadel pole ju muret: puidu ahjuajamise eest maksab riik ettevõttele miljoneid peale. Aga kas on põhjalikult analüüsitud seda, mida see otsus teeb meie energiaturuga, sealhulgas nende soojatarbijatega, kes kasutavad hakkpuidul põhinevat kütet?

Pole tõsiseltvõetav, et elektrijaamade ahjudesse lähevad vaid väärtusetud juurikad ja pajuvitsad. Mäletame 10 aasta tagusest ajast ka neid korralikke puiduvirnu elektrijaamade laoplatsidel, mis toorelt ahju aeti. See, et nüüd hakatakse puitu massiliselt Narva jaamades põletama, on olnud Eesti Energia pikaajalise lobitöö tulemus. Praegune kriis põlevkivitööstuses andis ettevõttele võimaluse valitsuse survestamiseks. Kuid kahju sellest otsusest võib olla märksa suurem kui kasu.