Alates esmaspäevast, 16. märtsist on kõik Eesti koolid viidud üle kaugõppele: koolimajad on suletud, kuid õpetamine ja õppimine jätkub. See tähendab, et lastevanemad peavad oma lapse koolitööle pöörama varasemast rohkem tähelepanu, last aitama ja toetama.
Kuidas last kaugõppe ajal toetada?
Koolid ja õpetajad otsustavad ise, kuidas nad soovivad kaugõpet korraldada. Et saada teada, milline hakkab olema kaugõppe korraldus just sinu lapse koolis ja klassis, tuleb lähipäevadel hoolsalt jälgida Stuudiumis või eKoolis, kooli kodulehel ja Facebooki lehel ilmuvaid teateid.
Variante on palju. Näiteks võib õppetöö jätkuda tunniplaani alusel, kuid virtuaalses klassiruumis. See tähendab, et lapsed viibivad kodus, kuid on tunni kokkulepitud algusajal kohal videokõnes. Samuti võib õpetaja otsustada viia õpet läbi videosilla vahendusel, kuid väiksemates rühmades või individuaalselt. Õpetaja võib ka otsustada, et tunnid jäävad ära, selle asemel suheldakse e-kirjade ja Stuudiumi/eKooli vahendusel. Õpetaja saadab õppimiseks materjale, lahendamiseks ülesandeid, õpilane vastab.
Mõned soovitused
- Pange kindlasti päevakavasse kirja, millal ja kui pikalt on lapsel lubatud vaba ekraaniaega veeta.
- Võite lapsele soovitada näiteks treeninguvideoid, videoloenguid, aju treenivaid mänge ja muud harivat, mida internetis vabal ajal teha.
- Ise kodus olles kaasake lapsed kodu koristamisse ja toidu valmistamisse.
- Leidke lapsele eakohane ja jõukohane juturaamat ning leppige kokku, mitu lehekülge ta iga päev loeb. Õhtul tundke huvi loetu kohta, lugege koos lapsega mõni peatükk samast raamatust vms.
- Avalikes kohtades viibimist ei saa praegu soovitada, kuid leidke siiski võimalusi värskes õhus viibimiseks ja liikumiseks: näiteks käige koos jalutamas, sõitke mere äärde, metsa või mujale loodusesse.
- Otsige kappidest üles kõik unustatud lauamängud ja veetke aega koos perega.
Õpetaja otsustab, missugused teemad sobivad koduõppeks, milliste teemade käsitlemine võetakse ette ja mis lükatakse edasi. Õpetaja juhendab last ja peret: annab teada, millal ja kus peab laps virtuaalselt kohal olema, kust laps leiab ülesanded, kuidas kasutada vajalikke virtuaalseid keskkondasid, millal ja kuidas tuleb tehtud töö õpetajale esitada, millises vormis saab tagasisidet ja hinnatakse jne.
See tähendab, et koolidel ja õpetajatel on praegu vaja läbi mõelda väga palju asju ning luua paljudele täiesti uudne õppekorraldus. See võtab aega. Õpetajale küsimuste saatmise asemel tasub esialgu rahulikult oodata. Varuge kannatust, kui kõik kohe esmaspäevast ideaalselt ei laabu või kool kõigile küsimustele kohe veel vastata ei oska.
Veenduge esimesel võimalusel, et nii teil endal kui ka lapsel on olemas e-posti aadress ja Stuudiumi või eKooli konto. See on oluline, et laps pääseks ise ligi õpetaja saadetud juhistele ja ülesannetele.
Kui teie lapsel ei ole võimalik kodus digiseadmeid kasutada, siis andke sellest kindlasti teada lapse klassijuhatajale, et saaksite koos leida parima võimaliku lahenduse õppetöö korraldamiseks. Oluline on, et laps ei tunneks end isoleerituna, kui tal ei ole võimalik kõiki kasutusele võetavaid digilahendusi kasutada. Võib-olla saab kool perekonnale vajaliku tehnika laenata.
Õppekorralduse ja tegemist vajava koolitööga kursis olemist ei tohiks jätta ainult lapse õlule. Isegi siis, kui ta on juba piisavalt vana, et tavaolukorras koolitööga iseseisvalt hakkama saada. Ka temale on praegune olukord uudne ja stressirikas ning ta vajab tavapärasest rohkem tuge. Vanem on nüüd justkui õpetaja parem käsi, kes aitab lapsel infoga kursis olla ja toetab teda uue rutiiniga kohanemisel.
Vanematel ja õpetajatel võiks olla võimalus kindlaksmääratud ajal, näiteks kord nädalas, omavahel vestelda kas telefonis, Skype'is vms. Õpetaja saab anda lastevanematele lisajuhiseid, vanemad saavad küsida õpetajalt nõu lapse koduõppes toetamiseks.
Tõenäoliselt vajab laps õppimisel vanemate nõu ja abi. Kui oskate, siis aidake. Avastage ka ise, kui tore on tegelikult koos lapsega õppida. Ilmselt pole te ammu saanud koos nii palju sisukalt aega veeta!
Lapsed on suurepärased üksteise õpetajad. Julgustage neid üksteiselt abi küsima, koos õppima Skype'i või mõne muu lastele sobiva videokeskkonna vahendusel!
Kui lapsel on õpiraskused, siis võib iseseisev õppimine talle üle jõu käia. Selles peavad olema mõistvad nii kool, õpetajad kui ka vanemad. Last tuleb aidata nii palju kui võimalik ja tunnustada püüdluste eest.
Mõistke ise ja selgitage ka lapsele, et mitte midagi ei juhtu, kui mõned ülesanded jäävad tegemata, kõik teemad ei saa järjest läbi võetud, uue korraldusega harjumine on esialgu konarlik. Oluline on positiivne hoiak kaugõppe suhtes: kõik läheb hästi ja me saame selle kogemuse abil palju uusi oskusi!
Tavaliselt on laste päevakava üsna rutiinne: hommikul on nad koolis, kus õpitakse, puhatakse ja süüakse kindlal ajal, siis huviringides, sõpradega mängimas jne. Järgnevatel nädalatel peaksid lapsed veetma peaaegu kogu aja perega kodus. Ka kodus tuleb lapsele kujundada rutiinne päevakava, mis võimaldab nii õppimist, mängimist kui ka puhkust.
Soovitav on koostada päevakava koos lapsega ja leppida kokku, kuidas hakkate selle järgimist kontrollima. Näiteks kui vanem ei ole kodus, siis helistab ta lapsele töölt iga uue päevakavapunkti alguskellaajal. Küsib, kuidas eelmine tegevus läks, ja tuletab meelde järgmise algust. Vajaduse korral võite koos lapsega ka motivatsioonisüsteemi välja mõelda ja päevakava järgimise mängulisemaks muuta.
On oht, et lapsed veedavad pikki koduseid päevi internetis surfates, videomänge mängides ja filme vaadates. Et kodune aeg mõistlikumal viisil täidetud saaks, tuleb teadlikult aidata lapsel tegevusi otsida ja lapsega kokkuleppeid sõlmida.
Igas vanuses lapsed vajavad oma vanemate armastust ja tähelepanu − ka teismelised, kes seda alati ise ei küsi. Ärge unustage oma lapsi kuulata, lahkelt rääkida ja neid rahustada.