Vanematel ja õpetajatel võiks olla võimalus kindlaksmääratud ajal, näiteks kord nädalas, omavahel vestelda kas telefonis, Skype'is vms. Õpetaja saab anda lastevanematele lisajuhiseid, vanemad saavad küsida õpetajalt nõu lapse koduõppes toetamiseks.
Tõenäoliselt vajab laps õppimisel vanemate nõu ja abi. Kui oskate, siis aidake. Avastage ka ise, kui tore on tegelikult koos lapsega õppida. Ilmselt pole te ammu saanud koos nii palju sisukalt aega veeta!
Lapsed on suurepärased üksteise õpetajad. Julgustage neid üksteiselt abi küsima, koos õppima Skype'i või mõne muu lastele sobiva videokeskkonna vahendusel!
Kui lapsel on õpiraskused, siis võib iseseisev õppimine talle üle jõu käia. Selles peavad olema mõistvad nii kool, õpetajad kui ka vanemad. Last tuleb aidata nii palju kui võimalik ja tunnustada püüdluste eest.
Mõistke ise ja selgitage ka lapsele, et mitte midagi ei juhtu, kui mõned ülesanded jäävad tegemata, kõik teemad ei saa järjest läbi võetud, uue korraldusega harjumine on esialgu konarlik. Oluline on positiivne hoiak kaugõppe suhtes: kõik läheb hästi ja me saame selle kogemuse abil palju uusi oskusi!
Tavaliselt on laste päevakava üsna rutiinne: hommikul on nad koolis, kus õpitakse, puhatakse ja süüakse kindlal ajal, siis huviringides, sõpradega mängimas jne. Järgnevatel nädalatel peaksid lapsed veetma peaaegu kogu aja perega kodus. Ka kodus tuleb lapsele kujundada rutiinne päevakava, mis võimaldab nii õppimist, mängimist kui ka puhkust.