JUHTKIRI Noortel ei tohi tekkida valearusaama enda turvalisusest

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Õppeasutused on suletud ning kõik lapsed viidud üle e-õppele. Selline režiim kehtib juba teist nädalat ning usutavasti distantsõpe kõigis koolides tõrgeteta ka toimib. Ent siiski tuleb tõdeda, et lastel jääb praegu vaba aega rohkem üle. Kas või juba seetõttu, et ka kogu huviharidus ja muu kooliväline tegevus on seiskunud. 

Kuid selge, et noored tahavad kokku saada ja suhelda ning internet on vaid üks osa suhtevõrgustikust. Ent eriolukorra tingimustes on loogiline, et kui keelatud on kõik rahvakogunemised, tuleb jälgida, et seda järgiksid ka koolinoored, kellel praegu aega tavalisest rohkem ning üha paremaks muutuvad ilmad ja pikemaks venivad päevad lausa kutsuvad õue. 

Muidugi ei saa nõuda, et lapsed istuksid 24 tundi ööpäevas luku taga. Kuid vanemad peaksid siiski kursis olema, kus laps käib ja kellega kohtub, ning selgitama neid riske, mis kaasnevad praegusel viirusohtlikul ajal sõpradega koos olles. Seda enam, et praegu on paljud vanemad sunnitud töölt kõrvale jääma või kodustes oludes töötama.

Politsei kinnitusel väidab osa noori, et nemad viirust ei karda, kuna ei kuulu riskigruppi. Tõepoolest, seda on ka avalikult väidetud, et lapsed on koroonaviirusest kõige vähem ohustatud grupp, kuid see pole siiski täis tõde. Teismeealised võivad samamoodi nakatuda ning haigeks jääda. Ja kui öeldakse, et lapsi haigus peaaegu ei ohusta, siis viiruselevitajana võivad nad ikkagi palju kahju teha. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles