Vambola Paavo: koroonaviirus, Hongkongi gripp ja tsiviilkaitse

Vambola Paavo, ajakirjanik Foto: Erakogu

Maailm on sõjas nähtamatu vaenlasega. Kindlasti ta hävitatakse, ent millal ja millised saavad olema tagajärjed? Iga päev toob uusi masendavaid teateid. Saaremaal on olukord juba nii hull, et asi võib kontrolli alt väljuda. Arstid töötavad inimvõimete piiril. Me ei soovi Itaalia või Hispaania stsenaariumi kordumist Eestis.

Minu põlvkond mäletab veel 1968. aasta haiguspuhangut, kui maailmas ning sealhulgas ka Eestis möllas Hongkongi gripp. Käisin siis algkoolis. Erinevus toonase ja praeguse olukorra vahel seisnes selles, et siis kanti kõikjal kohusetundlikult maske. Need olid ees arstidel, õdedel, koristajatel, poemüüjatel. Mäletan, et nendes liikusid tänavatel isegi tavainimesed.

Klassid olid tühjad, sest enamik õpilasi olid haiged. Õpetajatelgi olid tundides ja koridorides maskid ees. Kõikjal olid väljas sildid "Ettevaatust, gripp!". Põdesin minagi esimese klassi õpilasena selle haiguse läbi. Esimesi päevi ma ei mäleta, sest palavik oli niivõrd kõrge. Vanemate sõnul olevat ma olnud nagu laip. Tulin kõigest välja tänu tublile tohtrile Landaule, kes oli Kiviõlis arst.

Praegugi seisavad meie arstid võitluse eesliinil. Mõtlen hirmuga, mis saab siis, kui neid tabab massiline haigestumine. Tõenäosus selleks on ülisuur. Meedik olla tähendab vastutust, vastutada teiste elude eest. Mis tahes teise elukutsega on nii, et leiab veel kuidagi asendaja, arstide ja õdede puhul see nii ei ole. Tegemist on äärmiselt spetsiifilise erialaga.

Kaua olid meie apteekrid kaitseta. Neile ei jagatud mingisuguseidki isikukaitsevahendeid, puudusid ka klaasist vaheseinad. Taas toon paralleeli kirutud nõukogude ajaga. Toona olid kogu aeg apteekrid eraldatud klientidest klaasiga, millesse oli lõigatud ava. Suhtlemine käis proviisoriga selle kaudu. Epideemiate ajal pidi apteekide personal kandma kohustuslikus korras taas individuaalset isikukaitsevahendit ehk toona vatimarlimaski. Seda nõudsid ülikarmid tsiviilkaitsenormid. Viirust ei tohtinud laiali külvata.

Õnneks paistab Virumaa praegu välja suhteliselt madala nakatumisega.

Taasiseseisvusajal hävitasime tsiviilkaitse. Võimulolijad kinnitasid aastakümneid, et sellist struktuuri ei ole enam vaja, see on eelmise ajastu relikt. Nüüd on häda käes. Nõukogude ajal oli asjal see mõte, et tsiviilkaitse pidi asuma tegutsema eriolukorras. Olid meditsiinitarvikute, toiduainete ja ravimite varud, mis lasti siis käiku. Norras on selline süsteem tänini säilinud, ainult nimi on teine − kodanikukaitse. Norralased on ladudesse kogunud piisavad toiduvarud, medikamente ja isikukaitsevahendeid. Meie sellega ei tegelnud. Viskasime piltlikult lapsukese koos vanniveega minema.

Õnneks paistab Virumaa praegu välja suhteliselt madala nakatumisega. Kui see nii vaid jääks, oleks hea. Paraku on meie seas neid, kes korraldusi eiravad. Kuidas muidu seletada keelutingimustes "rahvamatku", kus matkaradadel külg külje kõrval jalutati ja anti viirusele vaba voli levida. Koroonaviirus on pääsenud sisse Alutaguse hooldekodussegi. Eakad on kõiksugu haigustele vastuvõtlikumad, sest nende organismi vastupanuvõime on aastatega langenud. Piisab vaid sädemest, kui lahvatab leek. Meedias korratakse iga päev: püsige kodus. Eakad peaksid laskma toiduvarud koju tuua lastel või lastelastel. Ajalehtedes on reklaamid: märka ja hoolitse naabri eest. Ometi pole see nii. Paljud seeniorid liiguvad süüdimatult ringi ja kinnitavad: nemad on üle elanud sõjad ja kokku puutunud igasugu haigustega, ega see koroonagi võta. Leidub kangekaelseid, kes avalikult ütlevad, et poeskäigu piiramine on ahistamine. Võtab keeletuks.

Üks osa kaasmaalasi elab teises infoväljas ja usub seda, mida räägivad Venemaa telekanalid. Kahjuks ei pruugi sealt saada adekvaatset informatsiooni. Venelasel peab olema tsaar, keda uskuda. Vanasti oli selleks Savisaar, nüüd peaks lavale astuma Mihhail Kõlvart. Tema on vene kogukonnas veel autoriteet ja kui Kõlvart juba ütleb, et jääge koju, siis see ehk mõjub Narvas ja Sillamäel. Paraku meil PBK Eesti uudiseid enam pole ja ETV Pluss on venekeelsete inimeste seas vähese vaadatavusega. Jäävad üle populaarne Raadio 4 või Tallinna levitatavad sõnumid PBK hommikukavas "Tere hommikust, Tallinn".

Viirused ei tunne rahvusi, surm võtab valimatult. Ainult üheskoos suudame võitluse nähtamatu vaenlasega võita.