Lembe Kullamaa: mis peitub Itaalia suure haiguspuhangu taga?

Lembe Kullamaa. Foto: Erakogu

Uut haiguspuhangut ja kõrget COVID-19 põhjustatud suremust Itaalias võib selgitada mitme asjaoluga: viiruspuhangu alguses alahinnati reaalset olukorda, rolli mängivad kindlasti Itaaliale iseloomulik eri põlvkondade lähedus, elanike keskmine vanus ning kroonilised haigused.

Suurt haiguspuhangut ja kõrget COVID-19 põhjustatud suremust Itaalias võib selgitada mitme asjaoluga: viiruspuhangu alguses alahinnati reaalset olukorda, rolli mängivad kindlasti Itaaliale iseloomulik eri põlvkondade lähedus, elanike keskmine vanus ning kroonilised haigused.

Enne esimesi COVID-19 diagnoose Itaalias diagnoositi riigi põhjaosas asuvas haiglas ebatavaliselt palju kopsupõletikku põdevaid inimesi, mis võisid olla esimesed COVID-19 juhtumid, kuid neid raviti gripina. Samuti on mõeldav, et selleks ajaks, kui Itaalias haiguspuhangu olemasolu märgati, olid riigisisesi juba tekkinud mitmed haiguse ülekandeahelad.

Viiruspuhangu algusaegadel alahinnati reaalset olukorda. Veebruari lõpus, mõned päevad pärast 11 Põhja-Itaalia linnas karantiini kehtestamist, oli riigis viirusesse nakatunud 650 ning surnud 17 inimest. Sel ajal levis veel arvamus, et riigi majandus on tugevam kui hirm ning itaallased ei peaks oma sotsiaalseid harjumusi muutma.

Info uue haiguse, selle leviku ning mõjude kohta on pidevalt täienemas, täna on teada kindlasti rohkem kui veel kuu aega tagasi.

Kriisi alguses ei usutud olukorra tõsidust ning ka poliitikud proovisid rahvast rahustada, levitades sõnumit, et valitsus töötab välja lahendust. Ka meedikute arvamused lahknesid: mõnede arvates oli olukord tõsine, samal ajal kui teised pidasid viirust gripist vaid pisut ohtlikumaks. Kogu riiki hõlmav karantiin kuulutati välja 10. märtsil. Konkreetsed meetmed (koolide, restoranide jt avalike asutuste sulgemised) järgnesid mõni päev hiljem.

Igapäevased tihedad kontaktid põlvkondade vahel

Peale selle mängivad kindlasti rolli Itaaliale iseloomulikud ulatuslikud põlvkondadevahelised kontaktid ning seda toetab täiskasvanud laste ja nende vanemate elukohtade lähedus. Isegi siis, kui eri põlvkondadest pered ei ela koos, on igapäevased kontaktid eakate vanemate ja nende täiskasvanud laste vahel sagedased.

Paljud itaallased eelistavad elada oma laiendatud pere lähedal. SARS-CoV-2 ülekandeahelates, mis algavad noorematest elanikkonnarühmadest, võib olla vähe raskeid juhtumeid ja seetõttu võivad need jääda pikemalt märkamata. Näiteks koolid võivad olla kontaktide ja viiruste leviku keskpunktiks, kuid koolide sulgemine võib viia tahtmatult kontakti vanavanemad ja lapsed, kui vanavanematest saavad vaikimisi lapsehoidjad. Seega Itaalia kultuuriruumile omased sotsiaalsed võrgustikud võisid kiirendada haiguspuhangut ja suurendasid eakate lähedust esimestele haigusjuhtumitele.

Suremus on suurim riikides, kus keskmine vanus on kõrge. Näiteks Itaalia rahvastik on oma kõrge vanuse poolest maailmas Jaapani järel teisel kohal. 23% Itaalia inimestest on vanemad kui 65 eluaastat, samas kui näiteks Hiinas on 12%. COVID-19 kõrge suremus Itaalias võib vähemalt osaliselt olla tingitud juba tõestatud eaka vanusegrupi suurest suremusest sellesse haigusesse.

Samuti suurendab kõrgest haigestumusest tingitud surve tervishoiusektorile ja sellega kaasnev ressursside kadu suremusriski haigestunute seas. Itaalia näitel on näha, et kuigi COVID-19 on levinud üle riigi, on suurem osa haigestunutest riigi põhjaosas ning seetõttu on surve sealsele tervishoiusektorile suur.

Riskiteguriks on ka suitsetamine

Lisaks vanusele mõjutab suremust ka krooniliste haiguste olemasolu. Surmajuhtumite puhul esines kaasuvaid kroonilisi haigusi 98,8% patsientidest, kellest 48,8%-l oli kolm või enam kaasuvat haigust. Välja on toodud, et Itaalias olid kaasnevateks haigusteks peamiselt südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, ülekaalulisus, vähk ning neerude ja psüühikaga seotud haigused.

Lisaks on riskitegurina välja toodud suitsetamine, sest suitsetamine halvendab kõiki eespool nimetatud haigustega seotud seisundeid ja vähendab oluliselt kopsude vastupanuvõimet erinevatele viirustele. See võib olla üheks põhjuseks, miks näiteks Hiinas on meeste suremus COVID-19sse oluliselt suurem kui naistel: Hiina meeste seas on suitsetamise levimus kõrgem kui naiste seas.

Praegu on olemas väga vähe andmeid selle kohta ja ei saa teha lõplikke järeldusi, kuid olemasolevate uuringute põhjal oli Hiina suitsetajatel 1,4 korda suurem tõenäosus saada rasked COVID-19 sümptomid ja umbes 2,4 korda suurem tõenäosus, et nad vajavad intensiivravi, mehaanilist ventilatsiooni või surevad, võrreldes mittesuitsetajatega. Samuti on välja toodud, et Lombardia regioonis esinevat kõrget suremuse määra võib mõjutada sealne halb õhukvaliteet ning suitsetavate inimeste kõrge osakaal.

Info uue haiguse, selle leviku ning mõjude kohta on pidevalt täienemas, täna on teada kindlasti rohkem kui veel kuu aega tagasi. Küll aga ei ole praegu võimalik anda hinnanguid, kas üks või teine tegevus viiruse leviku piiramiseks on olnud parim võimalikest või mida veel oleks võimalik ära teha.

Alles pärast pandeemia lõppu on võimalik teha kindlamaid järeldusi. Seniks aga peab iga riik andma maksimaalse panuse selleks, et viiruse levik peatada.

Tuletame meelde, et igal inimesel on võimalus aidata ennast ja hoida teisi: hoidke liikudes teistega distantsi, hoiduge kohtumistest oma vanemate või vanavanematega ja krooniliste haigustega inimestega, kes on kõige ohustatumad, peske käsi ning kaaluge suitsetamisest ja veipimisest loobumist.