Jaanus Purga: uut põlevkiviõlitehast ei tule

Jaanus Purga.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Põlevkivitehnoloog ja aastatel 2000-2016 Viru Keemia Grupi juhatuse kuulunud Jaanus Purga toob välja kaheksa põhjust, miks tema arvates jääb Eesti Energia uus õlitehas ehitamata, olgugi, et valitsus suurendas eelmisel nädalal sel eesmärgil ettevõtte aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra. 

Valitsus otsustas tõsta Eesti Energia aktsiakapitali hulka 125 miljonit lisaeurot kogu rahva heaolu ja jõukuse tõusuks. Omanik võib tõsta aktsiakapitali, kui ta tahab: eraomanik teeb seda oma rahaga, riigiettevõtte aktsionär aga maksumaksja rahaga.

Eraomanik teeb seda väga-väga-väga kaalutletult ja põhjendatult − tahaks loota, et riik teeb maksumaksja rahaga sama kaalutletult ega luba Eesti Energia juhil seda raha kulutada uue õlitehase ehitamiseks, vaid millekski palju perspektiivikamaks ja mõistlikumaks. Õnneks on neid mõistlikumaid valikuid palju − kuna õlitehase ehitamine on seal mõistlikkuse reas tagant esimene.

Riigil Eesti Energia aktsionärina on hästi lihtne öelda ettevõtte juhatusele: kasutage teile usaldatud aktsiakapitali lisaraha targalt, ärge pange seda õlitehasesse. Näiteks tuulepargid ja päikesejaamad on juba palju parem mõte.

Miks õlitehast ei tule? Tegelikult pole suuremale osale mõtlemisvõimelistest inimestest tänapäeval seda üldse vaja seletada, aga allpool mõned põhjustest ja tsitaadid, mille põhjal igaüks võib ise järeldusi teha ja edasi mõelda.

Põhjus 1. Tehast ei ehitata sellepärast, et see on ebaproportsionaalselt kallis. Enefiti uus õlitehas maksab 286 miljonit eurot ja on võimeline töötlema 2,2-2,4 miljonit tonni põlevkivi aastas.

Nii kallist tehast sellise koguse põlevkivi töötlemiseks ehitada ei ole peaaegu võimalik − aga riigiettevõte ehk suudab. Võrdluseks: eraettevõtte VKG uus Petroteri tehas maksab 70-80 miljonit eurot ja töötleb garanteeritult 1,0-1,1 miljonit tonni sama kvaliteediga põlevkivi. See tähendab, et 2,2-2,4 miljoni tonnise läbilaskega tehase tegelik maksumus võiks olla 150-170 miljonit, aga mitte 286 miljonit eurot − kui tehase ehitamiseks viia läbi tehnoloogiapõhine avatud riigihange.

Põhjus 2. Põlevkiviõli tootmine on liiga kallis, põlevkiviõli müügihind madal. Ühest tonnist standardkvaliteediga põlevkivist saab 11-12,5% õliprodukte, lihtsuse mõttes põlevkiviõli. Ühe tonni põlevkiviõli tootmiseks kulub ca 8 tonni põlevkivi.

Estonia kaevanduses on põlevkivi tootmine kallis − 15-17 eurot tonn −, Narva karjäärides odav − 11-13 eurot tonn. Kui võtta keskmiseks hinnaks kohale tooduna ja purustatuna Enefiti laos 15 eurot tonn, siis ainuüksi põlevkivi maksumus tonnis õlis on 120 eurot.

Põlevkivi hind moodustab õli hinnast väga jämedalt ca 50%, muud muutuvkulud 15% ja püsikulud 35% (uue tehase puhul rohkem). Seega ühe õlitonni hind on jämedalt 240 eurot. Ühe õlitonni müügihind (arvutatakse Rotterdami bunkerkütuste LSFO hinna põhjal valemiga) on praegu 100-140 USD/tonn ja iga tonni õli müügiga teenitakse kahjumit vähemalt 100 eurot. Sama madal oli põlevkiviõli müügihind viimati 2002. aasta alguses.

Põhjus 3. Põlevkiviõli tootmine jõuab "nulli" nafta hinna juures 45 USD/barrel. Eesti Energia väitel on tasuvuse piir uue õlitehase jaoks nafta hinna juures 45 USD, sealjuures esimese Enefiti tehase tasuvusarvutuses oli see piir 70-80 USD (Harri Mikk, Eesti Energia).

Oletame, et 45 USD on õige. Tuleb arvestada, et hinna juures 45 USD taastub suures mahus USA kildanafta tootmine, mis omakorda põhjustab ületootmist maailmas ja viib hinna alla või paremal juhul hoiab samal tasemel (mis on kasulik nii Venemaale, USA kildanaftale kui väiksematele OPECi partneritele, saudidel on hea juba 25-30 USD juures). Kõrgemat nafta hinda ei ole ennustatud. Seega "nulli" jõudmine ei saa olla eesmärk omaette investeeringu tegemiseks.

Põhjus 4. Fossiilsete kütuste tootmise laiendamine on vastuolus nii Eesti kui Euroopa keskkonnapoliitikaga ja prognoositavate trendidega energeetikas. Investeerimine fossiilsete kütuste tootmisse aastal 2020 on investeerimine mitte tulevikku, vaid eelmisse sajandisse.

Põhjus 5. Suur osa Euroopa ja maailma pankasid ei anna laenu fossiilkütuste projektidele. Laenu on küll võimalik saada Aasia ja osalt Ameerika pankadelt, aga see on riskantsem ja hea mõte see ei ole.

Põhjus 6. Põlevkiviõlitehase rajamine ei ole Ida-Virumaa päästmine.  Mingil põhjusel on paaril inimesel Tallinnas tekkinud arvamus, et 60 töökohta õlitehases ja ca 250 kaevanduses ja põlevkivi transpordis on kõigi idavirulaste unistus.

Samaväärse tasuga töökohad saab riik aidata luua Ida-Virumaal taastuvenergeetikas, ringmajanduses, jäätmekäitluses, biogaasi tootmisel, teenuste vahendamisel, kas või metallurgias jne. Ida-Viru inimesed on intelligentsed ja targad ning võimelised õppima ja elama tulevikus, mitte minevikus.

Põhjus 7. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes arvaks, et õlitehase rajamine on hea mõte. Õlitehas töötab 30 aastat, 10 aasta pärast on õlitehase õigustamiseks vaja rajada Uus-Kiviõli kaevandus, maksumus 250-300 miljonit eurot, kütuse kvaliteedi parandamiseks (väävlisisalduse alandamiseks) on vaja rajada eelrafineerimistehas maksumusega 650 miljonit ja vesinikutehas. Eestimaa noored seda õlitehast ei taha, kaasa arvatud Ida-Viru noored, Sillamäe noored, Narva noored. Neil on õigus ja sellega tuleb arvestada.

Põhjus 8. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri suunatud manipuleerimine avalikkusega ning valeinfo esitamine. Hando Sutteri tsitaadid ajakirjandusest (Põhjarannik, ka EE koduleht) eelmisel reedel: "Euroopas on eriti suur puudus vedelkütustest…", "Globaalne nõudlus naftatoodete järele kasvab…", "Nafta hinnad võivad jälle tõusta…". Ja eelmisest aastast, enne 900 inimese koondamist: "Mina küll ei oodanud, et CO2 hind nii kõrgeks läheb…"

Huvitav, kas Hando Sutter on ainuke inimene Euroopas, kes ei teadnud, et CO2 hind läheb hiljemalt 2020. aastal hinna peale 25 eurot tonn? Ometi oli see otsustatud EU strateegias juba 2015. aastal. Kindlasti on ta aga ainuke inimene maailmas, kes ei tea, et Euroopas ei ole vedelkütustest puudus, vaid pigem ajab üle.

Praegune tegelik, lihtsalt kättesaadav informatsioon on selline:

* maailmas on nafta selle sajandi suurim ületootmine, Saudi Araabia suurendab maikuust toodangut veel 3 miljoni barreli võrra päevas;

* nafta hind langes nädala alguses alla 20 USD/barrel, sellise hinna juures on põlevkiviõli tonni müügihind 100-140 USD/tonn (sõltuvalt kvaliteedist);

* riikide reservhoidlad, sh Euroopas, on kütust täis, kütuse hoidmiseks renditakse suuri tankereid;

* USAs maksab bensiiniliiter 0.30 eurot, sellest hoolimata nõudlust pole.

Riigil Eesti Energia aktsionärina on hästi lihtne öelda ettevõtte juhatusele: kasutage teile usaldatud aktsiakapitali lisaraha targalt, ärge pange seda õlitehasesse. Näiteks tuulepargid ja päikesejaamad on juba palju parem mõte.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles