/nginx/o/2018/02/25/7636655t1hd1f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/12/12805254t1hdb8d.jpg)
Arvamusloo selline pealkiri võib tunduda ülepingutatud või hirmutav. Viimane kahjuks ongi minu eesmärk, sest eriolukorras on keeruline end kuuldavaks teha.
Katri Raik: peatame surmabussid!
Eesti on Ida-Virumaa pärast mures. Alates eelmisest nädalast on meie juures hüppeliselt kasvanud koroonaviirusega nakatunud inimeste arv.
Paljud küsivad, mis on Ida-Virumaa või Narva fenomen, et nakatunuid oli esialgu väga vähe. Põhjus peitub ennekõike selles, et teste tehti vähe ning hoiti küünte ja hammastega kinni arvamusest, et meil on kõik hästi.
Ju mõjus Ida-Virumaale − vähemalt osale sellest − ka asjaolu, et piirkond on üsna suletud ja omaette. Aga nüüd on viirus kohal ning jõudnud riskirühmani, meie emade-isade, vanaemade-vanaisadeni. Viirus on jõudnud ka kohalikesse hooldekodudesse.
Aga üks tiksuv pomm on meil veel, selleks on kohalikud liinibussid, mis viivad inimesi suvilatesse, surnuaiale või hoopis looduskaunitesse paikadesse jalutama. Tänu saabunud ilusatele kevadilmadele on sõitjate hulgas just palju vanemaid inimesi. Tihti on neis bussides palju inimesi koos ning pilt võib üsna palju erineda sellest, milles oleme justkui kokku leppinud: inimeste vahel peab olema kahemeetrine vahe.
Esimese hooga loodame politseipatrulli abile. Patrulle tipphetkel ilmselgelt ei jagu ning lisaks saab patrull teha ka bussi sisenemise piisavalt tülikaks. Samuti on oluline, et kohalikud omavalitsused võtaksid küsimust tõsiselt ja suunaksid olukorda reguleerima ka korrakaitseametnikud.
Kõige mõistlikum on busside küsimus üheselt ära lahendada. Võimalikke lahendamise viise on kolm: teha bussid tasuliseks, panna bussiliinid kinni või lisada busse juurde.
Esimene lahendus ei tarvitse aidata, teine on ilmselt ebapopulaarne. Kindlasti on abiks kolmas variant: panna rohkem busse liinidele. Ärgem unustagem, et bussidega sõidavad inimesed ka kodunt tööle ja tagasi, seda eriti Jõhvi - Sillamäe - Narva, Narva - Narva-Jõesuu või hoopis Jõhvi - Kohtla-Järve liinil.
Otsuse peavad kibekiiresti langetama bussiliinide omanikud, nende rahastajad, muu hulgas ka tasuta sõitu korraldav riik. Ent näiteks Narva bussiliinid kuuluvad linnale ning kriitilised on siin nn datša-bussid, mis sõidavad liinidel 36, 37, 38, 39 ja 41. Narva linnal on kindlasti olemas vajalik summa, et busse juurde lisada.
On aeg hoida lahku, püsida kodus. Kõik selleks, et olla hiljem taas koos.