Eriolukorra ajal on nii riigi kui kohalike võimude põhitähelepanu kulunud ootuspäraselt koroonaviiruse epideemia lämmatamisele. See aga ei tähenda, et elu nii-öelda pausile paneku ajal ei peaks kavandama plaane koroonajärgseks ajaks.
JUHTKIRI Aeg hakata valmistuma koroonajärgseks ajaks
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
18. aprill 2020, 12:29
Praegu on küll jätkuvalt veel küsimärgiks, millal piirangud kaovad ja kui palju eri valdkondades taastumine aega võtab. Pisut üle kuu aja kestnud "keeristorm" on tavapärast elu tugevasti räsinud ja millistesse rööbastesse see täpselt tagasi loksub, ei ole teada.
Need piirkonnad, kes suudavad koroonakriisist väljumiseks paremini valmistuda, on tõenäoliselt suuremad võitjad.
Aga selge on see, et need piirkonnad, kes suudavad koroonakriisist väljumiseks paremini valmistuda, on tõenäoliselt suuremad võitjad. Et, kui tavapärast elu kammitsevad piirangud järk-järgul kaovad, saaks kohe täiega tegutsema asuda, aga mitte uues stardis tukkuma jääda.
Ka Ida-Virumaal tasub senised arenguplaanid üle vaadata. Muu hulgas võib ilmselt ette näha, et viimastel aastatel maakonnas tublil tõusuteel olnud turismil kestab haavade lakkumise aeg veel tükk aega pärast seda, kui eriolukord lõppenuks kuulutatakse. Piirid teiste riikidega ei avane sama kiiresti, kui nad nüüd lukku läksid, ka inimeste reisimiskihk püsib veel aastaid madalam, kui see oli koroonaeelsel ajal. Kuidas sellise olukorraga kohaneda, on suur küsimus nii turismiettevõtjatele kui ka kogu piirkonnale.
Ilmselt vajub muude majandusprobleemide taustal mõnevõrra tagaplaanile ka võidujooks kliimaneutraalsuse poole, mis võiks samas anda uusi võimalusi põlevkivitööstusele, mille tulevikuväljavaateid on kiputud maha kandma.
Aga samas tuleks Ida-Virumaal just praegu läbi mõelda, kui palju, milliste argumentidega ja mille jaoks tasub taotleda raha Euroopa Liidult niinimetatud õiglase ülemineku jaoks. Nende võimaluste nutikas ärakasutamine ja tehtavad valikud määravad tugevasti, milliseks kujuneb siin elu järgnevatel aastakümnetel.