Jaanus Purga: koroonajärgse ajastu positiivne programm

Elektrirongide osakaalu suurendamine peaks olema üks Eesti tulevikusuundadest.

FOTO: Mihkel Maripuu

Istudes eriolukorra ajal isolatsioonis, on ilmselt suurem osa meist jõudnud äratundmisele, et koroonajärgne ajastu saab olema erinev sellest, milline oli vahetult eelnev ajastu. 

Sama ilmne on see, et suurtes piirides on olemas kaks võimalust: kas koroonajärgne ajastu on pöördumine tagasi minevikku või alustamine uuenenud positsioonilt ja liikumine teistsugusesse tulevikku.

Mina ei tea praegu, kuidas läheb maailmas ja kumma suuna valib Eesti. Samas olen ma päris-päris kindel, et see tee, mis tõi meid siiani − kaasa arvatud koroonani −, ei vii meid edasi, sest nüüdsete teadmiste põhjal on meid siia toonud tee näol tegemist mitte eriti pikalt jätkuva tupikteega.

Olen optimistlikult veendunud, et Eesti ei tee tagasipööret tupikusse viivale teele ja sätib oma sammud teistsugusesse, edasiviivasse tulevikku. Selleks, et anda Eesti inimestele ja ettevõtetele võimalikult hea stardipositsioon edasiviival teel liikumiseks, tuleb planeeritavaid toetusmeetmeid, laene ja investeeringuid kasutada targalt − ning selleks on praegu väga hea ja õige hetk.

Hääbuvad majandusharud ja ettevõtlus, mis põhineb ebamõistlikel konkurentsialustel, peaks eriolukorra tingimustes taanduma ja puhastama platsi uutele tulijatele ja võimalustele. Pole mõtet ülearu karta, et ajale jalgu jääva kõrvale jäämisel midagi uut ei tule − alati on tulnud. Pigem on mõtet karta, et vanade tegevuste kunstlikult poputamisel on uuel keeruline pildile tulla − see oht on suurem. Ja Eesti majandusele pikas perspektiivis palju kahjulikum.

Pole mõtet ülearu karta, et ajale jalgu jääva kõrvale jäämisel midagi uut ei tule − alati on tulnud. Pigem on mõtet karta, et vanade tegevuste kunstlikult poputamisel on uuel keeruline pildile tulla − see oht on suurem.

Positiivne programm nii maailma kui Eesti jaoks peab olema ambitsioonikas, kuid samas ratsionaalne ja teostatav ning viima kiiremini ellu vajalikud muudatused ja pöörded, mis tagavad ülemineku loodussõbralikule ja taastavale majandamisele.

Toon ainult mõned näited ja valdkonnad, millesse investeerimine ja mille arengu toetamine praeguste planeeritavate vahenditega viiks Eestit kiiremine edasi õiges suunas: loodussõbralikumaks ja tulevikumajanduses konkurentsivõimelisemaks.

1. Üleminek hajutatud taastuvenergiale 10-12 aasta jooksul. Suurenergeetika arvele langeb ca 70% Eesti 20 miljoni tonnisest aastasest CO2 heitmest. Hajutatud taastuvenergia tootmisesse tehtavate investeeringute lisatoetamine on lihtne moodus kiiresti, oluliselt ning majanduslikult mõistlikult vähendada CO2 emissioone.

Näiteks väike- ja keskmiste ettevõtete, kogukondade ja asumite põhine üleminek taastuvenergiale; päikesejaamad, tuuleenergia, meresoojusküte ja -jahutus, laineenergia, jäätmepõhine lokaalne soojuse ja biogaasi tootmine.

2. Riigisisese transpordi korraldus. Järgmine kogus aastasest CO2 kogusest tuleb transpordist. Konkurentsivõimet suurendab ja elukeskkonda parandab näiteks elurajoonide linnaliikluse täielik üleviimine kombineeritud elektri-biogaasitranspordile (tulevikus ka vesinikutranspordile). Kiirtrammid ja monorelsid asumitevaheliseks liikluseks linnades. Elektriautode kiirlaadijate üle-eestilise võrgu loomine. Biogaasitanklate võrgu mitmekordistamine. Vesinikutanklate võrgu arendamine. Elektriraudtee osakaalu järsk suurendamine. Elektri- ja gaasiautode käibemaksust vabastamine. Uute bensiini- ja diiselautode keelustamine alates 2030.

3. Elektrienergia salvestusvõimekuse tekitamine, tarbimise reguleerimine ja tipuvajaduste kompenseerimine taastuvenergia kasutuses. Näiteks hüdroakumulatsioonijaam, kodusalvestid, biogaasi, CNG, LNG logistikavõrk, juhtimistarkvarad.

4. Süsiniku sidumisvõime suurendamine. Näiteks CO2 salvestamine, atmosfäärist süsinikku siduvate tehnoloogiate arendamine, kasvava metsa ja loodusmaastiku CO2 sidumise võimekuse müügi-ostu mehhanismi tekitamine analoogselt olemasoleva kvoodikaubandusega. Süsiniku sidumisele orienteeritud metsamaa pindala oluline suurendamine.

5. Ringmajandusepõhise ja süsinikuneutraalse konkurentsivõimelise tootmise ja tööstuse arendamine. Näiteks taastuvenergiapõhine metallitööstus, laevaremont  ja -ehitus, taastuvenergia tootmise komponentide valmistamine, pika kasutusega pakendite tootmine, korduvkasutatavate ehitusmaterjalide ja -komponentide tootmine. Süsinikku siduv ja mulla kvaliteeti parandav põllumajandus.

6. Valikukriteeriumide loomine ja seadustamine. Näiteks energiasäästlikkuse ja loodussõbralikkuse kriteeriumi sätestamine kõigis riigihangetes ning opereerimist võimaldavates regulatsioonides, sh ehitusluba, kasutusluba, keskkonnaload jm.

7. Kohalike teadmiste ja tööjõu kasutamise väärtustamine. Tulevikule suunatud ametite õppe kiire laiendamine ja tasuta kättesaadavaks tegemine hääbuvates sektorites töötavatele inimestele (päikesejaamade paigaldajad, tuulegeneraatorite hooldajad, prügijaamade operaatorid, logistika korraldajad). Võõrtööjõu kasutamise keelustamine, kui registreeritud töötus on Eestis suurem kui 30 000. Ainult odaval võõr- ja renditööjõul põhineva konkurentsieelisega tootmiste-teenuste järkjärguline kõrvaldamine.

Need on ainult mõned näited, mis toovad loodussõbralikuma, aga ka meeldivama, odavama ja kasulikuma tuleviku lähemale, ja Eestis on juba praegu palju edumeelseid ettevõtteid, kes neis suundades tegutsevad. Praegu on hea võimalus just neile hoogu juurde anda.

Häid uudiseid on juba praegu. Hüdro -, tuule- ja päikeseenergia on juba praegu tihti odavam ka ilma dotatsioonideta kui tahke fossiilkütuse põhine energia ning see tendents jätkub, kuna taastuvenergia tootmisseadmed muutuvad järjest odavamaks ja kättesaadavamaks. Enefit Green tootis 2020. aasta esimeses kvartalis kõige aegade rekordilise koguse taastuvenergiat ja avatud turul oli 12. aprillil kõigi aegade odavaim Nord Pooli elekter − 4,25 eurot MWh.

Samas 20. aprillil tegi absoluutset ajalugu nafta hind, jõudes sügavale miinuspoolele: hea kvaliteediga naftat on nii palju, aga tarbimisvajadus puudub. Viimase 20 aasta miinimumid olid siiani 2002 veebruaris (nafta 22 USD/barrel ja põlevkiviõli 110 USD/tonn) ning 2009 veebruaris (nafta 46 USD/barrel ja põlevkiviõli 210 USD/tonn). Lõpmatult kaua miinushind muidugi kehtima ei jää, aga hea nafta jääb odavaks pikaks ajaks, mis CO2 vähenemist transpordis paraku just ei soosi.

Uus stardipositsioon võib olla ebameeldiv vanades põhimõtetes ja vanas ärimudelis kinni olevatele ettevõtetele ja inimestele. Aga kui seda stardipositsiooni natukene puhastada vanadest dogmadest − milleks eriolukord annab suurepärase võimaluse −, siis edasiliikumine saab olema parem meile kõigile.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles