Margus Ilmjärv: kas majanduskriisi õnnelik lõpp on võimalik?

Margus Ilmjärve hinnangul on Ida-Virumaa huvides praegusest kriisist väljatulemisel oluline kiirendada ettevalmistusi uue õlitehase rajamiseks Auveres ning toetada investoreid, kes soovivad luua maakonda uusi ettevõtteid. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tõenäoliselt on majanduskriisi õnnelik lõpp võimalik, aga seda juhul, kui enamik otsuseid inimeste, ettevõtete, riigi ja Euroopa tasandil tehakse õigesti. Kuid millal võiks see õnnelik lõpp saabuda?

Õnneks ei ole üleilmse pandeemia tagajärjed Eestis nii laastavad, nagu esialgu kartsime, ja koroonaviiruse taandumise märke võib näha ka haiguse käes enim kannatanud riikides. Enamik inimesi on jäänud viirusest puutumata, kuid on väheseid, keda see majanduslikult ei ole puudutanud.

Mida aeg edasi, seda rohkem kuuleme koondamistest, sissetulekute vähendamistest ning sundpuhkustest. Osas majandusharudes on tegevus praktiliselt seiskunud ja tuleviku suhtes valitseb määramatus. Mõne valdkonna ettevõtete pakutava järele on nõudlus ka kasvanud, kuid siis kimbutavad teised probleemid − tööjõupuudus, tarneahelate katkemine, käibevahendite nappus või mõni muu turutakistus −, millest üksi on raske üle saada. Ettevõtjale võib majanduskriis kaasa tuua oma vara ja aastate jooksul tehtud töö kaotamise.

Mida siis teha, et süvenevast majanduskriisist võimalikult ruttu ja väheste kaotustega välja tulla? Esmatähtis on see, et inimesed püsiksid tervetena. Selleks tuleb tagada tervishoiusüsteemi toimimine, vajaduse korral süsteemi maksimaalselt toetada ja panustada meetmetesse, mis säästavad inimeste tervist. Viimane loob ka eelduse majanduse kiiremaks taastumiseks.

Ida-Virumaa huvides on oluline kiirendada ettevalmistusi uue õlitehase rajamiseks Auveres, suunata rohkem raha teede ehitusse ning toetada välisinvestoreid, kes soovivad oma ettevõtte rajada Ida-Virumaale.

Kahtlusteta on vajalik tagada ka muude avalike teenuste (politsei, pääste, sotsiaalteenused, haridus jne) pidev toimimine. Samal ajal tuleb riigil mõelda, kuidas kõige efektiivsemalt pehmendada viirusest tekitatud tagasilööke majandusele.

Praeguseks on riigikogus vastuvõetud lisaeelarvega määratud rahaeraldised kriisi leevendamiseks ning valitsus on koostöös ettevõtlusorganisatsioonide ja sotsiaalsete partneritega välja töötanud rakendatavad tugimeetmed. Enamik meetmeid, mis kriisi eel oleks kvalifitseerunud keelatud riigiabina, on praeguseks aktsepteeritud ka Euroopa Komisjoni poolt.

Eesti kaubandus-tööstuskoda kui Eesti suurim ettevõtjate esindusorganisatsioon on esitanud valitsusele ja avalikkusele oma nägemuse kriisi leevendamisest ning sellest väljatulekuks vajalikest meetmetest. Ettepanekute aluseks on ettevõtjatelt tulnud info kõige rohkem muret tekitavate ja lahendust vajavate probleemide kohta.

Kõige olulisem tugimeede inimeste sissetulekute kaotusest tekkivate riskide maandamisel on ilmselt töötukassa palgatoetus, mis tänaseks päevaks on ka tööle hakanud. Kaubanduskoja hinnangul on oluline meetme kättesaadavust pikendada, sest paljudele ettevõtjatele jõuavad kriisi mõjud kohale olulise viitega ning selleks tuleb leida ka lisaraha.

Ida-Virumaal on meetmest kasu saamas mitmed turismiettevõtted, keda muidu ootaks ees kiire sulgemine. Samas on selge, et turismivaldkonnas ei ole kiiret taastumist loota ning palgatoetuse järsk lõpetamine tooks ikkagi kaasa ettevõtete sulgemise ja töötajate koondamise. 

Kriisi ja käibelanguse tingimustes muutub ettevõtete jaoks järjest keerulisemaks jooksva tegevuse rahastamine ning võetud finantskohustuste täitmine. Ka siin on riik ettevõtetele abikäe ulatanud ning olulisemate meetmetena saaks esile tuua Kredexi laenukäendusi juba võetud laenude tagamiseks ja uute laenude võtmiseks.

Ettevõtjate tagasiside järgi tuleks veelgi panustada sellesse, et käenduse andmise protsess muuta reaalselt kiiremaks. Samuti on oluline käenduste mahu suurendamine, et tagada ka nende ettevõtete teenindamine, kelleni kriisi mõjud selle esimeses faasis ei ole veel jõudnud. Üle tuleks vaadata valdkondade loetelu, kus tegutsevatele ettevõtetele laenukäendust ei anta. Kaubanduskoja seisukoht on, et nimetatud meetme puhul peaks see olema võimalikult kitsas ja välistused väga hästi põhjendatud.

Avaliku sektori investeeringud on praeguses olukorras samuti oluline põhimõtteline meede, mis aitab kriisi negatiivset mõju leevendada. Juba planeeritud hankeid ei tohiks edasi lükata ning pigem tuleks leida võimalusi ettevalmistatud või ettevalmistamisel olevaid investeeringuid varasemaks tuua. Ida-Virumaa huvides on oluline kiirendada ettevalmistusi uue õlitehase rajamiseks Auveres, suunata rohkem raha teede ehitusse ning toetada välisinvestoreid, kes soovivad oma ettevõtte rajada Ida-Virumaale.

Kohalike omavalitsuste investeerimisvõimekus ei ole meil paraku suur, kuid siingi on oluline juba alustatud projektidega kiire edasiliikumine ning omavalitsuse territooriumil tegutsevate ettevõtete toetamine näiteks taristuinvesteeringutega.

Eesti kui avatud majandusega riigi puhul sõltub kriisi lõppemine ja majanduse taastumine paljuski meie olulisematel sihtturgudel toimuvast. Kriitilise tähtsusega on lähikuud, sest need määravad, millised saavad olema olukord ja nõudlus näiteks Soome, Saksamaa, Rootsi või Venemaa majanduses. Kui nende majanduste taastumine on vaevaline, siis võib ka meil olla kriisist väljumine aega ja kannatust nõudev.

Samas, nagu 2008. aasta kriis näitas, on Eesti majandus tänu oma väiksusele paindlik ja kiire kohanemisega, mistõttu võib meie taastumine olla perspektiivis palju kiirem kui suurte ja inertsete majanduste puhul.