JUHTKIRI Millist äri päästa, millisel lasta surra?

Valitsusel tuleb aina põhjalikumalt sõeluda, millistele äridele ulatada praeguses kriisis päästerõngas. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vähe on neid majandusharusid, mis poleks koroonakriisis pihta saanud ja kus kaotused iga päevaga ei kasvaks.

Järjekord nendest ettevõtetest, kes loodavad eluspüsimiseks riigi ehk täpsemini öeldes kõigi maksumaksjate toele, muutub samuti aina pikemaks ja küsitavad abisummad suuremaks. 

Otsustajad valitsuse laua taga on samasuguses olukorras nagu mõne patsientide tulva alla sattunud haigla arstid, kes peavad piiratud arvul hingamisaparaatide korral otsustama, keda püüda päästa, kellel lasta minna...

Riigi tuge peaks esmajoones saama need, kel on väljavaade osutuda elujõuliseks ka pärast kriisi lõppu ning kelle tegevusel on kaalukas mõju. Põlevkivitööstus on üks nendest.

Ettevõte pole inimelu. Kuid ettevõtetega on seotud väga paljud inimesed ning sellest, kas ettevõte jääb püsima või mitte, sõltub nende inimeste ja nende perede heaolu ja tulevik. 

Mille põhjal tuleks valitsusel teha otsuseid, millisele lauka serval olevale ettevõttele ulatada päästev toigas ja kelle appihüüd tähelepanuta jätta, sest kõigile toikaid ei jätku? Kas abiraha läheb eelkõige neile, kel on poliitilistes ringkondades paremad sidemed ja käepärast võtta osavamad lobistid? Kuivõrd arvestatakse otsuste tegemisel, kuidas võib see mõjuda erakondade reitingule, aga ka sellele, kuivõrd suure pahameeletormi võivad tekitada need, kes toetust ei saa? 

Riigi tuge peaks esmajoones saama need, kel on väljavaade osutuda elujõuliseks ka pärast kriisi lõppu ning kelle tegevusel on kaalukas mõju. Põlevkivitööstus on üks nendest. Praegustest otsustest sõltub edaspidi kogu riigi käekäik, sest tulu riigieelarvesse ei tule ka tulevikus kusagilt mujalt kui ettevõtlusest.