Terje Rattur: spaadel ei tohi lasta hävida

Terje Rattur. Foto: Helen Mölder

Peaminister Jüri Ratas on kinnitanud, et koroonaviiruse kriisist väljumine ja piirangute leevendamine toimub teaduspõhiselt. Spaade omanikud soovivad teada, millistele teaduslikele põhjendustele on valitsus toetunud, kui spaade avamist kavatsetakse lubada alles juuli lõpus või augusti alguses. 

Peaminister on seadnud eesmärgiks ka majanduse võimalikult kiire taastumise. Turismisektor sai eriolukorras esimesena kõige tugevamini pihta ja on kaotanud üle 90 protsendi tavapärastest tuludest.

Olukorras, kus piirid on kinni, koondavad pealinna hotellid sadade kaupa oma töötajaid ning pole ka spaapiirkondade turismisektoril võimalik uuesti ree peale saada, sest teada on, et ka siseturist ei täida märkimisväärselt majutusasutusi, kui nende spaad on suletud.

Kui muud sektorid on eile-täna-homme juba avanemas, siis turismisektori kriis kestab kokku 4,5 kuud. Samas on osa tundlikke piiranguid maha võetud: riskigrupis inimesed on lubatud kirikutesse, sellest nädalast saab külastada hooldekodusid ja päevakeskusi, samuti saab väikeses grupis osaleda koolitöös, taas on avatud kaubanduskeskused.

Kes võtab vastutuse terve turismisektori pankrotti ajamise eest?

Turism täidab olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, kuna turismiturul toimuv on tihedalt seotud teiste majandussektoritega. Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKTs ja tööhõives on kaudseid mõjusid arvestades umbes 8 protsenti. 

Umbes pooli Eestis tegutsevaid spaasid ühendav spaaliit tegi aprilli lõpus valitsusele pöördumise, kus pärib aru, miks turismisektor, mis lukustus esimesena, keeratakse lahti kõige viimases järjekorras. Püsikulud spaaliitu kuuluvates kinniolevates saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes ja ujulates on 476 000 eurot kuus. Kui lisada siia ülejäänud Eesti spaad, siis ulatub see summa miljoni euroni.

Praegu on tööta üle 90 protsendi spaahotellide töötajatest ehk ligikaudu 3000 inimest, keda ootab ees koondamine. Selle ärahoidmiseks soovib spaaliit palgatoetuse maksmise jätkamist töötukassa kaudu.

Rahandusminister Martin Helme on rääkinud, et palgatoetuse pikendamine pole kindel ja otsustamisega oodatakse mai lõpuni. Spaakeskuste omanikud ei saa aga oodata mai lõpuni, nad vajavad juba täna selgust, kas ja kui palju koondada. Personalikulude osakaal moodustab 35-50 protsenti tegevuskuludest.

Sotsiaalminister Tanel Kiik põhjendab spaade kõige hilisemat avamist neid rahvatervise ja hügieeni seisukohast kõige nakkusohtlikumate paikadena. Samas COVID-19 teadusnõukoja professori Irja Lutsari hinnangul viirus klooritatud basseinivett ei kannata. Ta lisas, et kui keegi läheks üksi või väga väikese seltskonnaga spaasse või basseini, siis poleks probleemi, kuid need kohad meelitavad kokku palju rahvast ja koroonaviirus on sotsiaalsete kontaktide viirus. Spaade juurde kuuluvad ka saunad ning sealgi võib viirus levida. «Võib-olla Soome saun, kus on 100 kraadi, tapab viiruse ära, aga 40kraadised hästi niisked saunad on ohtlikumad,» lisas ta.

Nii lihtne on midagi ära keelata, selle asemel et otsida võimalusi, kuidas viia teenusepakkumine vastavusse kriisiaja karmimate tingimustega. Eriti olukorras, kus ennustatakse sügisel viiruse teist lainet − seega annab suvine kohandatud reeglite järgimine spaades veidigi hapnikku. 

Algatasin Ida-Viru turismiklastri (50 liiget) spaasid ja veekeskusi omavate majutusasutuse hulgas küsitluse, mis kaardistas meie spaade võimekust kehtestada oma veekeskustes eriolukorraga kooskõlas karmimaid tingimusi.

Kogutud info saatsime 8. mail valitsusele sõnumiga, et spaade etapiviisiline kiire avamine on hädavajalik. Kõik Ida-Virumaa suuremad spaad (Toila spaa, spaahotell Noorus, Noorus Spa Inn, Meresuu spaa, Narva-Jõesuu tervisespaa, Mäetaguse mõisa hotell ja spaa) on võimelised tagama ettevaatusabinõud: jätma kliendile külastamiseks vaid 80kraadised saunad, teenindama esialgu vaid hotellis majutuvaid kliente, korraldama 2+2 põhimõtte järgimise, lubama  iga 8 ruutmeetri kohta spaasse vaid ühe inimese, sulgema spaa kaks korda päevas pooletunniseks desinfitseerimispausiks, kraadima hotellikülalisi enne spaasse minekut.

8. mail saabus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turismivaldkonna nõunikult info, et terviseamet on välja töötanud uuendatud juhised majutus-, toitlustus- ja jaekaubandusettevõtetele, kuid kahjuks mitte spaadele. Huvitav, kas nad otsivad teaduspõhiseid põhjendusi, miks see vajalik peaks olema? Neid ei ole, küsige palun Irja Lutsari käest!

Sotsiaalminister Tanel Kiik kommenteeris pühapäeval ERRi vahendusel spaaettevõtete juhtide lootusetut juttu sõnadega, et vaatame maikuu jooksul üle võimalikud toetused. Kuid mitte ühtegi sõna erimeetmete kasutuselevõtust.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel kardab muu hulgas ka maksemäärade tõstmist. Kuid temagi ei rääkinud erimeetmete kasutuselevõtust. Miks ollakse valmis pigem jätkuvalt toetama ning teisalt maksemäära tõstma, selle asemel et terviseamet töötaks kiiremas korras koos spaadega välja meetmed spaaliikluse turvaliseks korraldamiseks?

Minu sõnum valitsusele on, et usaldage oma rahvast: nad ei torma laushaigetena spaasse. Usaldage oma ettevõtjaid: nad on valmis kohaldama oma teenust pehmele kriisist väljumisele ja karmistama oma sisekorda.

Minu küsimus valitsusele on: kes võtab vastutuse terve turismisektori pankrotti ajamise eest − 4,5 kuu pikkuse seisaku eest, millest hüvitatakse tänase päeva seisuga kahe kuu palgafond 70% ulatuses ja esimestele kiiretele taotlejatele jagatakse tagastamatut riigiabi? Seda siis maksimaalselt 60 000 eurot kolme kuu kohta, mis muidugi ei kata tegelikke kulusid. Kaotatud tulud ulatuvad samal ajal miljonitesse eurodesse.

Palun ärge hakake rääkima, et ootame maikuu lõpuni ja siis vaatame. Me peame täna teadma, kas avame spaad erimeetmeid kehtestades 1. juunil või hüvitatakse saamata tulud augusti alguseni.