NÄDALA KUJU − fosforiit

Fosforiit.

FOTO: Eesti geoloogiateenistus

33 kevadet tagasi Eesti taasiseseisvumisele olulise tõuke andnud fosforiidisõda muutis selle maavara justkui Eesti rahvuslikuks Pandora laekaks, mille kaane vahelegi ei tohi piiluda. "Fosforiidisõda jättis rahva sisse väga suure hirmu maapõueressursside kasutamise pärast," on tõdenud üks Eesti tuntumaid geolooge Alvar Soesoo, kes on aga seda meelt, et riik peaks vähemasti teadma, mis tal maa-aluses sahvris hoiul on. 

Kui Viru Keemia Grupp üheksa aastat tagasi kõigest iitsatas, et võiks vähemasti analüüsida varasemate fosforiidiuuringute käigus kogutud andmeid ja panna need nüüdisaegsete võimaluste ja vajaduste konteksti, siis oleks see peaaegu vallandanud fosforiidivastase jätkusõja. Tollane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus lõi vaia sügavalt maasse, kinnitades, et riik ei kavatse lubada mingeid uuringuid. 

Sel suvel on aga fosforiidiuuringuid alustamas riiklik geoloogiateenistus, kes plaanib teha Virumaale ka uusi puurauke. Laoseisu oma sahvris tuleb teada: see ei tee kellelegi kahju, kuid võib anda aimu, kuidas seal sisalduvat oma riigi huvides kasutada, nagu teevad seda fosforiidi puhul näiteks USA ja Soome. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles