/nginx/o/2020/05/22/13114872t1hb8b7.jpg)
Aprilli lõpus võttis valitsus vastu COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia. Strateegia eesmärk on tulla eriolukorrast välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana. Tervishoiu kriis, mille mõjud ulatuvad majandusse ja kõigisse eluvaldkondadesse, on mõjutanud iga inimest. Me tuleme sellest välja, kui tagatud on inimeste tervis, toimetulek ja tavaellu naasmine, ühiskonna ja riigi toimimine ning meie ettevõtete toimetulek ja konkurentsivõime.
Iga inimese vastutustundlik käitumine on aidanud nakkuspuhanguga üsna hästi toime tulla. Tänu sellele oleme saanud hakata piiranguid leevendama, et järk-järgult tavaellu naasta. Kõigi otsuste tegemisel oleme lähtunud teadlaste ja ekspertide soovitustest.
Piirangute seadmine on tähendanud mitmete sektorite ja ettevõtete jaoks sissetulekute ja rahavoo kadumist. Selles etapis on eelkõige tulnud keskenduda sellele, kuidas tagada majanduse toimimine piirangute tingimustes ning ettevõtete likviidsus ja töökohtade säilimine.
Eriolukord on meid kõiki pannud mõtlema selle üle, kust meie toit tuleb ning kui oluline on kodumaine toidutootmine.
Mõju majandusele on väga mitmetahuline, meil ei ole võimalik joonistada üht majandustsükli kõverat, mille põhjal prognoosida, millal majandus võiks taastuda. Eri sektorid on kriisist mõjutatud eri moel. Maaturismi ettevõtjad ja HoReCa sektor [toitlustus- ja majutussektor − toim.] ning neid oma peamise müügikanalina kasutanud väikekäitlejad on raskustes juba praegu. Suurem mõju toiduainetööstusele, põllumajandusele, kalandusele ja metsandusele alles jõuab kohale muutuste kaudu tarneahelates ja nõudluse vähenemise tõttu eksporditurgudel.
Oleme valitsuses kiirelt reageerinud, pakkudes ettevõtetele ja inimestele tuge kohanemiseks. Inimeste toimetulekut on aidanud tagada töötukassa kaudu makstavad töötasuhüvitised ja muud tööturu meetmed. Ettevõtete toimetulekut ja likviidsust tagavad Kredexi ja maaelu edendamise sihtasutuse (MES) kaudu antavad laenud ja laenukäendused. Lisaks on ajutiselt vähendatud mõnede kütuste (sh erimärgistatud diislikütus) ja elektrienergia aktsiisimäärasid.
COVID-19 meetmete paketist suunas valitsus MESi kaudu maamajanduse rahastamiseks 200 miljonit eurot. Praegu saame öelda, et kõik ettevalmistused on tehtud selleks, et raskustesse sattunud maaettevõtjad finantsmeetmete kaudu leevendust saaks. Selleks tuleb pöörduda MESi poole, kellega koos leitakse ettevõtjale sobivaim lahendus.
MESi kaudu on võimalik saada laenukäendust nii olemasolevatele kui uutele laenudele, käibekapitali- ja investeerimislaenusid, laenusid refinantseerida ning põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid teha. Laenu- ja käendussummad ulatuvad 5 miljoni euroni, neid antakse kuni 6 aastaks alates 1% intressiga. Raskuste korral on ettevõtjatel võimalik võtta ka maksepuhkust.
Usun, et oleme maamajandusettevõtjatele ette nähtud COVID-19 meetmetega kriisiks paremini valmis kui ühegi eelneva kriisi puhul. Nende vahenditega aitame maaettevõtjad raskustest üle ning tagame, et meie toidutootmine säilib ka tulevikuks.
Võtame tarbijana tihti toitu iseenesestmõistetavana. Eriolukord on meid kõiki pannud mõtlema selle üle, kust meie toit tuleb ning kui oluline on kodumaine toidutootmine. Üheks õppetunniks on, et peame ise suutma tagada toidu varustuskindluse.
Meie põllumehed teevad väga olulist tööd, mille tulemusena jõuab toit meie lauale. Suudame ennast varustada piima, teravilja ja kalaga, mitmete muude toodete puhul on isevarustuse saavutamiseks vaja veel rohkemal või vähemal määral tööd teha. Me saame kõik koos nende tööd väärtustada, eelistades ostuvalikuid tehes just kodumaist. Selle kaudu toetame oma põllumeest ja tagame, et meie toidutootmine säiliks.
Kuigi toidutootmises hõivatud inimeste arv on tehnoloogia arengu tulemusel pidevalt vähenenud, ei hakka ilma inimeseta toidutootmist kunagi olema. Eelmisel aastal oli põllumajanduses, kalanduses ja toiduainetööstuse ettevõtetes hõivatud üle 29 000 inimese. Põllumajandust iseloomustab hooajalisus ning hooajatöödel kasutame palju välistööjõudu, eelmisel aastal panustas meie toidutootmisse üle 5000 välistöölise.
Kuigi koroonakriis on selle tavapärasest teravamalt esile toonud, on tööjõupuudus toidutootmise sektorites olnud juba aastaid. Ministrina mõistan, et see vajab nii lühi- kui pikaajalist lahendust. Seetõttu olen püüdnud lühiajalise vaate kõrval hoida üleval arutelu ka lahenduste üle, mis võiks sektorit pikaajalises perspektiivis aidata. Olgu selleks abiturientide ja tudengite kaasamine, palgatoetus või pikemad tööampsud põllumajandussektoris.
Lühikeseks ajaks on valitsus pikendanud siin viibivate välismaalaste sektoris töötamise võimalust. Kui eriolukord lõpeb, oleme tagasi tavaelu regulatsioonide juures. Samas tuleb arvestada, et läheb veel aega, enne kui riigipiirid avanevad ja inimesed hakkavad liikuma samal moel, kui me harjunud oleme.
Eesti inimeste talupojatarkus on aidanud tervishoiu kriisi põhja ületada ja see on võimaldanud meil astuda samme tavaellu naasmiseks. Samas läheb meie majanduse taastumiseni veel mõnda aega.
Rasked ajad elavad eelkõige üle kohanemisvõimelised ettevõtted, kes suudavad juurutada jätkusuutlikke ärimudeleid. Olen ministrina suhelnud väga paljude ettevõtetega ja see on andnud kindlust, et meie toidutootjad on kohanemisvõimelised ja leiavad paindlikke lahendusi nii tööjõu kui muudele muredele. See annab põhjust optimismiks, et meie toidutootmine püsib tugeval vundamendil. Anname meie tarbijatena oma panuse, et loodud vundament püsiks sama tugev ja et oleksime valmis ennast toiduga varustama ka tulevikus.
Arvo Aller on endine Ida-Viru talupidajate liidu tegevjuht.