Annely Oone: erakorralise kooliaasta õppetunnid

Annely Oone, kodukontoris kolme lapse ema, Alutaguse vallavolikogu liige

FOTO: Erakogu

Koroonaviirusest tingitud eriolukord sundis kõiki õppima. Loodetavasti ei lase me õpitut raisku.

Kõigepealt õppisid lapsed. Usun, et kõik lapsed tundsid puudust sotsiaalsest suhtlusest ja igatsevad tagasi koos klassiruumi õppima. Nad õppisid hindama seda aega, kus nad said koos koolis käia.

Kangelased on eesliinil ning väikesed kangelased on kodus.  

Minu laste kooli, Iisaku gümnaasiumi õpilaste esmane tagasiside ongi olnud, et nad tahavad tagasi kooli just oma sõpradega koosolemise ja otsesuhtluse pärast. Õppisid lapsed aga kindlasti iseseisvust, kohusetunnet ja ajaplaneerimist, sest õppimise päevakava on koolis lihtsam jälgida kui kodus, kus lapsed on harjunud puhkama. Iseseisvalt peavad hakkama saama eelkõige need lapsed, kelle vanemad ei ole kodukontoris või peavad olema eesliinil. Võimalik, et lapsedki said uusi digioskusi, et kõik ülesanded tehtud saaksid.

Üliõpilased on rohkem harjunud kaugõppe vormis õppima. Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžis, kus töötan, küsisime tudengitelt eriolukorras hakkama saamise kohta. Peaaegu kõik üliõpilased tunnistasid, et tulevad hästi toime ja e-õpet võiks ka pärast eriolukorra lõppemist sagedamini kasutada, sest see õpetab iseseisvalt õppima, sunnib ise rohkem infot otsima ning tähtsustama oma valikuid.

Õppisid ka õppeasutused. Digitehnoloogia on meil koolides olemas ning valmisolek neid kasutada samuti. Uus olukord äratas aga õpetajad, sest vanamoodi enam ei saanud. Ühtedel õpetajatel sujus muutuste tegemine ladusalt, teistel võttis kohanemine veidi aega. Kindel on aga see, et õpilastega suhtlemiseks ja uute teadmiste edasiandmiseks tuli õpetajatel digioskusi arendada ja selgemalt juhiseid jagada. Õpetajad ja õppejõud pidid välja mõtlema, kuidas kõige paremini õpilastega kontaktis ja neile abiks olla.

Koolides on haridustehnoloogide töö hinda tõusnud ning õpetajad arutavad omavahel, kas ehk võiks distantsõpet olukorra lahenemise järel isegi rohkem kasutada. Soovin, et koolid õpiks trimestripikkusest uuest õppekorraldusest, oleks paremini valmis tulevikus samasugusteks olukordadeks ja julgeks just e-õppe positiivset poolt arvestades õppetöös rohkem distantsõpet kasutada.

Tõenäoliselt õppisime lastevanematena kõige rohkem. Sotsiaalmeedia meemid kinniseotud lastest ja arvuti taga töötavast emast on metafoor sellest, mida kodukontoris töötavad vanemad vahel tundsid. Meie peres tuli ühildada laste koolitunnid ja huvikool, lasteaed, täistöökohad, kolm korda päevas toiduvalmistamine, kodu- ja aiatööd, sporditegemine ja õpingud ülikoolis. Päev kujunes pikemaks, kui see oli enne pandeemia algust.

Rööprähklemine jäi koduseinte ja oma koduhoovi piiridesse. Aga igatahes oleme nüüd kodus kõik targemad 6. klassi loodusõpetuses ja 8. klassi keemias. Uus päevakava loksus paika ja tekkis uus rutiin, kus kõige paremaks küljeks oli võidetud aeg iseendale ja perele. Veebikoosolekul ekraanil kolleegi kõrval askeldav laps ei ole enam tabu, vaid uus normaalsus. Kunagi tundus see naljakas, kui BBC uudistes intervjuud andnud professorit tulid segama tema lapsed.

Tegelikult väljume eriolukorra distants- ehk koduõppest kõik võitjatena, sest õppisime isolatsioonis, kui väärtuslikud on pere, suhtlemine, aeg ja oskused. Kangelased on eesliinil ning väikesed kangelased on kodus. Kõik on väärt hinnet 5+. Selle kõrval jääb veel ainult loota, et "magav tiiger" teeks uue hüppe ja "viimane miil" jõuaks oma sihtkohta.

Loodan, et me ei lase uut õpitut raisku, ei õpilased, ei õpetajad, koolid ega lastevanemad, ei omavalitsused, riigiasutused ega ametnikud.

Tagasi üles