/nginx/o/2020/06/19/13162440t1hf556.jpg)
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu kaks seaduse eelnõu, mis nägid ette põlevkivisektori ettevõtete toetamist. Kurb, et Reformierakonna fraktsiooni esindajad hääletasid nende eelnõude tagasilükkamise poolt. See tõestab veel kord, et neil puudub igasugune huvi Ida-Virumaa stabiilse arengu vastu.
Enamgi veel, neil puudub ka arusaam põlevkivitööstuse tähtsusest nii regiooni kui ka kogu riigi kontekstis ning seda nii kaua, kui meil pole paremat alternatiivi pakkuda.
Arutluse all olnud seaduseelnõude eesmärk on aidata põlevkivisektori ettevõtteid, vähendada kriisiga tekkinud negatiivseid mõjusid ning aidata kaasa töökohtade säilitamisele. Abimeetmete näol vähendatakse põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisele sätestatud tasumäära ja antakse luba eriotstarbelise diislikütuse kasutamiseks karjäärides töötavates masinates, mis ei liigu ühiskasutatavatel teedel. Kõik see kokku läheb riigile maksma umbes 19 miljonit eurot.
Ma ei kuulnud Reformierakonna esindajatelt ühtegi kaalukat argumenti, miks neid ettepanekuid mitte toetada. Ei kuulnud ka ühtegi reaalset ettepanekut, kuidas parandada sotsiaal-majanduslikku olukorda Ida-Virumaal lähitulevikus. Ei maksa vana kaevu sülitada enne, kui uus pole valmis. Nii kaua, kui meil pole reaalset alternatiivi põlevkivisektorile, oleks sellest üleöö loobumine hullumeelsus. Löögi alla satuks umbes 7600 töökohta ning see avaldaks piirkonnale suurt negatiivset majanduslikku mõju ning riigile jääks laekumata rohkem kui 100 miljonit eurot mitmesuguste maksude ja tasude näol.
Reformierakonnal puudub arusaam põlevkivitööstuse tähtsusest nii regiooni kui ka kogu riigi kontekstis ning seda nii kaua, kui meil pole paremat alternatiivi pakkuda.
Põlevkivitööstust tasub säilitada nii kaua, kui see on võimalik, ja seda näeb ette ka Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+. Seega need eespool nimetatud meetmed, mis on suunatud eraldi põlevkivisektori ettevõtete toeks, on ilmtingimata vajalikud.
Reformierakonna esindajate väited, justkui puuduks riigil piirkonda uute töökohtade loomise plaan, ei vasta tõele. Rahandusministeeriumi eestvedamisel moodustatakse Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon. Komisjoni ülesanneteks on muu hulgas ELi õiglase ülemineku fondi rakendamist puudutavate ettepanekute tegemine ning seisukohtade andmine rakenduskavade kohta.
Lisaks ministeeriumide esindajatele hakkavad komisjoni koosseisu kuuluma riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma, Ida-Virumaa omavalitsuste liidu, SA Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ning SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus esindajad. Nimetatud Ida-Virumaa organisatsioonid on kaasatud protsessi, sest esiteks tunnevad nad regiooni eripärasid ja vajadusi, teisalt näevad nad regiooni väljakutseid ka seestpoolt. Kohalike organisatsioonide kaasamine meetmete väljatöötamise esimesse etappi annab võimaluse arutada detailselt läbi regiooni reaalsed vajadused ja planeerida maksimaalse täpsusega pikaajalised toetusmeetmed.
Need õiglase ülemineku meetmed peavad tagama ka uute töökohtade loomist väljaspool põlevkivisektorit, mis vähendab mõnel määral regiooni sõltuvust põlevkivist. Hiljuti saime teada, et EL suurendab õiglase ülemineku fondi mahtu 7,5 miljardilt eurolt 40 miljardini. Eesti peaks sellest saama jooksevhindades umbes 804 miljonit eurot.
Praegu on kõige mõttekam säilitada põlevkivitööstus ning jõuliselt arendada paralleelselt teisi sektoreid. Jutud kiirest loobumisest põlevkivist on võimalikud ainult siis, kui on olemas reaalne alternatiiv nii primaarelektrienergia tootmisel kui ka piirkonna töökohtade näol.
COVID-19 põhjustatud kriis tuletas meile kõigile veel kord meelde, et kuigi ELis on liikmesriigid paljudes küsimustes solidaarsed ja teistega arvestavad, siis kriisiaegadel peab iga riik pakkuma turvatunnet eelkõige oma rahvale, olgu selleks siis tervishoiu või energeetika valdkond.