Kui prügi ja jäätmed on varasematel aegadel olnud pigem nuhtluseks, siis viimaste aegade keskkonnapoliitika sihib järjekindlalt selles suunas, et nutikad ettevõtjad hakkaksid nägema jäätmete töötlemises ja kasutamises pigem rahateenimise võimalusi.
JUHTKIRI Jäätmetes leidub raha
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
6. juuli 2020, 14:35
Ida-Virumaal on selle kohta juba praegu päris palju edulugusid. Olgu näiteks põlekiviõlitootmisel eralduv uttegaas, mida paisati aastakümneid õhku, kuid mis praegu kütab Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonnas kaugkütte teel soojaks majad.
Osa kaevanduste juurde kuhjunud aherainest on samuti jahvatatud eri läbimõõduga killustikuks ja veetud täitematerjaliks teede rajamisel. Selle kasutamine sõltub suuresti sellest, kuivõrd aktiivne ehitustegevus piirkonnas käib, sest mitme maa ja mere taha pole lubjakivi majanduslikult mõttekas vedada. Aga kui Rail Balticu ehitus peaks hoo üles saama, siis võivad hakata mõnevõrra madalamaks kuluma ka Ida-Viru aherainemäed.
Ent koostöös teadlastega murtakse pead ka märksa peenemate jäätmete kasutamise nimel. Põlevkivituhka on pärast töötlemist hakatud kasutama põldude lupjamisel. Ragn Sells üritab nüüd hakata põlevikivituhka pöörama ülipuhtaks lubjakiviks. Eesti Energia teeb plaane rehvide ja plastjäätmete kasutamiseks kõrvaltoorainena põlevkiviõli tootmisel. Suured plaanid on ka põlevkivienergeetika nokdauni löönud süsinikdioksiidi kinnipüüdmiseks, et suunata see pärast töötlemist plaanitava agropargi kasvuhoonetesse kurgi- ja tomatitaimede sirgumise ergutiks.
Sellise ringmajanduse mõte on jätta tööstusest maha vähem jäätmeid. Seeläbi väheneb ka vajadus kasutada loodusvarasid. Samas võimaldaks jäätmete taaskasutamine olemasolevatel tööstustel kauem kesta ja tooks Ida-Virumaale juurde uusi töökohti. See on suund, mille poole on mõistlik liikuda.