/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Eilne päev tõi koroonaaja kriisi kohta majanduses kardetust pisut paremaid uudised. Makse laekus maikuus küll kuus protsenti vähem kui mullu samal ajal, ent see kaotus on siiski veidi aega tagasi arvatust väiksem. Ka kevadel järsult ülespoole kerima hakanud töötuse kasv on pidurdumas nii Eestis tervikuna kui ka Ida-Virumaal.
Need on positiivsed märgid, kuid olukord on siiski jätkuvalt õrn ja need majandusharud, mis on koroonakriisis tugevamini pihta saanud, nagu turism ja paljud teised teenindusvaldkonnad, aga ka tööstusettevõtted, kelle toodangu turg lühikese aja jooksul kokku kuivas, on endiselt keerulises olukorras. Tekkinud haavade paranemiseks võib kuluda veel väga pikk aeg ja osal ei taastugi tegevus enam endises mahus.
Lisaks tuleb arvestada, et praegu aitavad nii maksude laekumise kui tööpuuduse seisukohast pilti nii-öelda viisakana hoida riigi eraldatud toetused, eelkõige palgahüvitis, mis võimaldas ära hoida või lükata edasi töökohtade koondamist. Kui riikliku palgatoetuse saamise võimalus nüüd otsa saab, ei ole võimalik enam hoida kõiki löögi all olnud töökohti.
Seetõttu võib sügisel, mil ka hooajatöö võimalusi vähemaks jääb, hakata tööpuudus uuesti kasvama.
Kui aga Eestit peaks tabama uus koroonaviiruse laine, siis muudaks see majanduse tervenemiskuuri veelgi vaevarikkamaks.