JUHTKIRI Sügispealinna tiitlit tuleks tänavu eriti hästi ära kasutada

Narva muuseum.

FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Võrreldes kevade ja suve algusega, on Ida-Virumaa turismis mõnevõrra rõõmsam seis. 

Suurem osa majutusasutustest on puhkajatest pungil. Külastajaid jagub ka suveüritustele ja muuseumidesse. 

Siiski tasub hinnata, kuivõrd tuleneb praegune seis hooajalisusest ja mis hakkab saama sügisel. Koroonakriisis tugevalt pihta saanud turismisektor püsib praegu jalul suuresti tänu riigilt saadud ajutistele toetustele ja siseturistidele, kellest paljud ei riski tänavu välisreisile minna ning toovad raha kohalikesse majutuspaikadesse. 

Turismiettevõtjatele on võtmeküsimus, kuidas tulla toime sügisel, mil kaasmaalaste puhkused on läbi, puhkuseraha kulutatud, aga tavapärast välisturistide voogu ei ole. Kui tavapäraselt on Ida-Virumaal kaaluka osa moodustanud Venemaa turistid, siis eeloleval sügisel ja talvel nendega arvestada ei saa.

Ega muu päästagi, kui tuleb leida põhjusi, miks on inimestel mujalt põhjust taas Ida-Virumaale tulla ka muudel aastaaegadel kui suvel. Hilissuvesse ja sügisesse kavandatud mitmed muusikafestivalid, millest tänases Põhjarannikus juttu on, aga ka näiteks Narva energiajooks, pakuvad selleks lühiajalisi ja ühekordseid leevendusvõimalusi. Ent neist üksi on vähe. 

Võimalik, et just tänavu tuleks Narva linnal eriti pingutada selle nimel, et võimalikult hästi ära sisustada sügispealinna tiitli kandmine. Praegu oleks viimane aeg sellele mõelda ning seada plaane, millega tõmmata inimesi mujalt Eestist Narva ja ka selle lähiümbrusse värvilisel sügisel.   

Tagasi üles