Jaak Aab: sobimatud tänavanimed Narvas tuleb ära muuta

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on Kagu-Eesti rikkuseks kaunis elukeskkond, kuid kohalikele inimestele on vaja tagada järjest paremad võimalused igapäevaelu toimimiseks. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik.

Rahandusministeeriumi ning kohanimenõukogu tähelepanu on korduvalt juhitud asjaolule, et Narva linnas asuvad Ants Daumani ning Albert-August Tiimanni tänavanimed on sobimatud Eesti aja- ja kultuurilooga ning tuleks ära muuta.  

12. veebruaril 2019. aastal esitas Narva linnavalitsus kohanimenõukogule pöördumise, milles soovis saada eksperdiarvamust Ants Daumani ja Albert-August Tiimanni tänavanimede vastavuse osas kohanimeseaduse § 13 lõike 6 punktile 3.

Kohanimenõukogu arutas küsimust 15. märtsil 2019. aastal toimunud koosolekul ja küsis seejärel kinnituse Tartu ülikoolilt.

Tartu ülikoolilt saadud kinnituses on välja toodud, et Ants Dauman ja Albert-August Tiimann võitlesid aktiivselt Eesti riigi ja rahva vastu ning seetõttu on tänavanimed sobimatud Eesti aja- ja kultuurilooga.

1. aprillil 2019. aastal saatis kohanimenõukogu Narva linnavalitsusele pöördumise, milles juhtis tähelepanu, et Albert-August Tiimanni ja Ants Daumani tänavanimed on vastuolus kohanimeseadusega ning need tuleb ära muuta. Mingil põhjusel ei ole Narva linnavolikogu tänaseni tänavanimesid muutnud.

Tulenevalt vajadusest anda vabariigi valitsuse seisukoht riigikogu liikmete algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõule, arutas valitsus pühendusnimedega seonduvat tänavu 23. juulil toimunud istungil. Valitsus otsustas toetada riigikogu liikmete algatust lisada kohanimeseadusesse täiendus, mille kohaselt ei või isikunime pühendusnimeks määrata, kui isik on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu.

Ühtlasi märgiti, et Ants Daumani ja Albert-August Tiimanni tänavanimed on vastuolus kohanimeseadusega ja need tuleb kohanimeseaduse järgi ära muuta. Nimetatud sättes on nõue, et ametlikku kohanime peab muutma, kui kohanimi on vastuolus kohanimeseaduse nõuetega.

Sealhulgas peab kohanime määramise puhul olema välistatud kohanime sobimatus Eesti aja- ja kultuurilooga. 

Eeltoodust lähtuvalt palun esimesel võimalusel võtta päevakorda Ants Daumani ja Albert-August Tiimanni tänavanimede küsimus ning tulenevalt kohanimeseadusest korraldada tänavanimede asendamine Eesti aja- ja kultuurilooliselt sobivate nimedega. 

(Riigihalduse ministri märgukirjast Narva linnavolikogu esimehele Irina Janovitšile ja linnapea Aleksei Jevgrafovile) 

Mida Dauman ja Tiimann Narvas tegid? 

Ants Dauman (Ancis Daumanis) 

• 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal valiti Dauman Narva linnapeaks, pärast seda Narva linnanõukogu esimeheks, oli Narva tööliste saadikute nõukogu esimees jaanuarist märtsini 1918 ja oktoobrist 1917 Narva sõja-revolutsioonikomitee esimees. Pärast Saksa okupatsiooni algust Eestis (veebruar 1918) tegutses ta partisanisalga ülemana Narvaga piirnevas Jamburgi piirkonnas.
• Dauman organiseeris Narva töölistest 4. Narva töölispolgu ja oli ka ratsasalga komandör (5. märtsist 29. maini 1918). Töölispolgust sai Punaarmee 6. diviisi tuumik, mille koosseisus osales Nõukogude Venemaa vägedega Eesti iseseisvuse vastases Eesti Vabadussõjas.
• Gattšina diviisi ja hiljem 6. kütidiviisi sõjakomissar, maist kuni 22. detsembrini 1918. Edasi tegutses juba Lätis.

Albert-August Tiimann

• 1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni sai A. Tiimannist Narva kommunistide ja nõukogude täitevkomitee juhtiv tegelane.
• Eesti töörahva kommuuni ajal töötas Narva täitevkomitee esimehena.
• Oli 1918. a tsiviilelanike vastu suunatud repressioonide otsene osaline täitevvõimu esindajana. Rahvusarhiivis on hoiul teadaanne, mille järgi "igasugused läbiotsimised Narva kreisi piirkonnas võivad aset leida Narva linna Täidesaatva komitee ehk Kontrrevolutsiooniga võitlemise komisjoni orderi põhjal toime pandud saada".
• Kes täpsemalt repressioonide alla sattusid, võib leida Taavi Minniku magistritööst: Taavi Minnik, magistrikraad, 2010, (juh) Magnus Ilmjärv "Terror ja repressioonid Eesti Vabadussõjas", Tallinna ülikool, ajaloo instituut, lk 106-129.
• 5. detsembril 1918 asutatud Narva kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjon alustas koostöös Narva täitevkomiteega arreteerimisi ja "valgekaartlaste" lähedaste hulgast pantvangide võtmist. 14. jaanuarini 1919 võeti Narvas vabadus 208 inimeselt. Kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjoni ja Narva täitevkomitee kirjavahetuse kohaselt hukati kuni 14. jaanuarini 1919 Narvas 34 inimest, neist 19-le pandi süüks kriminaalkuritegusid, mitte nende poliitilist meelsust või vaenulikkust uue režiimi vastu (Taavi Minnik "Kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjonid enamlaste terroripoliitika täideviijatena Eestis aastail 1918-1919").
• Detailsema vangide karmi kohtlemise kirjelduse ja hukkamise kohta leiab andmeid kahe Narva õigeusu vaimuliku − Dmitri Tšistoserdovi ja Aleksander Volkovi mahalaskmist uuriva komisjoni materjalidest. 

(Tartu ülikooli poolt kohanimenõukogule edastatud rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo peaspetsialisti-teaduri Valdur Ohmanni õiend)