Prokurör Priit Heinsoo: kelmide väljapetetud raha rändab välismaale

Viru ringkonnaprokurör Priit Heinsoo. Foto: prokuratuur

Viru ringkonnaprokurör Priit Heinsoo ning uurija, politseikapten Karl Põder selgitavad, kuidas toimub viimastel nädalatel üha suurema ulatuse võtnud pettuste laine, kus inimesed loovutavad kelmidele ligipääsu oma pangakontole ja jäävad ilma tuhandetest eurodest. 

Kui palju on olnud juhtumeid, kus Ida-Virumaa inimeste pangakontolt on võetud raha sel moel, et kelmid on end neile esitlenud pangatöötajana, teatanud kahtlastest tehingutest ning küsinud ja saanud ligipääsukoodid pangakontodele? 

Priit Heinsoo: Viimastel nädalatel on säärastest juhtumitest teatatud üha rohkem. Skeem näeb välja selline, et inimestele on helistatud justkui pangast seoses nende pangakaartide väärkasutusega ning nii saadud kätte pangakaardi numbrid ja koodid, mille alusel on võetud inimeste pangakontodelt ebaseaduslikult erisuguseid summasid.

Summad võivad ulatuda mitmetesse tuhandetesse eurodesse. 3. augusti seisuga on Ida-Virumaal alustatud sellisel puhul 18 kriminaalmenetlust.

Kui palju on selle kõrval jõudnud politseini teateid, et selliseid katseid on tehtud, aga inimesed pole õnge läinud?

Karl Põder: Hea meel on tõdeda, et valdav osa sellise kõne saanud inimestest siiski õnge ei lähe − kõikidest politseile teatatud juhtumitest suurem osa on just need, kus kurjategijatel pole õnnestunud ligipääsu inimeste pangakontodele saada.

Viimastel päevadel on selliseid teateid olnud üha rohkem − inimesed teavad juba väga hästi, et tegemist on kelmidega, katkestavad kõne ja annavad politseile info edasi. 

Mis ajast peale on hakatud just sellist skeemi kasutama?

Karl Põder: Esimene säärase kõnemustriga kelmus Ida-Virumaal registreeriti tänavu 21. juulil.

Milline on tüüpiline helistajate profiil? On nad mehed või naised, mis keeles nad räägivad, milline on nende kõnemaneer?

Karl Põder: Tüüpiliselt on olnud helistajad mehed, kes on rääkinud vene keeles. Tunnistajate ütluste kohaselt on kõned olnud nii aktsendiga kui ka aktsendita. On olnud ka juhtum, kus kõnet alustas naisterahvas ning kui esmane paanika ohvris oli tekitatud, siis jätkas andmete kogumist juba meesterahvas.

Peamine on mitte sattuda paanikasse ja olla kelmist nutikam. Näiteks pakkus üks venekeelne naine, kellele kelm helistas ja hakkas vene keeles rääkima, et räägime eesti keeles. Kelm eesti keelt muidugi ei oska. Lubati küll naisele eestikeelne "teenindaja" leida ja tagasi helistada, kuid seda ei juhtunud.

Kuidas on kannatanud välja valitud? Kas on kahtlusi, et kurjategijate kätte on sattunud andmebaasid, mida neil ei tohiks olla, või on tegu pigem juhusliku õngitsemisega?

Karl Põder: Ei saa välistada, et kurjategijatel on kannatanute kohta olemas mingi algne info − näiteks telefoninumber ja nimi. Kuna inimeste poole pöördutakse nimeliselt, siis võibki ohvritel just seetõttu tekkida vestluskaaslase vastu usaldus.

Samuti võib eeldada, et kui helistaja esitleb end panga klienditoe töötajana ja kasutab klienditoega sarnast telefoninumbrit, siis võibki ohvris tekkida veendumus, et tegu ongi pangatöötajaga, kellele tema nimi peabki teada olema.

Priit Heinsoo: Sellegipoolest ei ole liiast üle korrata, et ükskõik kui veenvana helistaja ka ei tunduks, kõrvalistele inimestele oma pangaandmeid, pangakaardi CVC-koodi ja autentimiskoode (näiteks Smart-ID, mobiil-ID koode jne) usaldada ei tohi. Nende andmete sattumisel valedesse kätesse võib tagajärjeks olla rahaline kaotus.

Mida on politsei teinud kurjategijate tabamiseks?

Karl Põder: Hetkel on kõik juhtumid aktiivses menetluses.

Kui palju on tänaseks kahtlusaluseid?

Priit Heinsoo: Tänaseks veel kahtlusaluseid nendes menetlustes ei ole, kuid politsei viib aktiivselt läbi menetlustoiminguid tõendite kogumiseks.

Kust kõned tulevad ja millistele arvetele on varastatud raha üle kantud?

Karl Põder: Senised kõned on tulnud Eesti telefonikoodiga numbritelt, kuid see ei tähenda ilmtingimata, et helistataksegi Eestist − võimalik, et telefoninumbrid on ümbersuunatud või varjatud ehk Eesti telefonikoodiga numbrilt saab helistada ka välismaal viibides.

Priit Heinsoo: Mitmetel juhtudel kasutatakse panga infotelefoniga sarnast numbrikombinatsiooni. Näiteks on helistatud numbrilt [phone], õige panga infotelefon on aga [phone].

Raha kantakse üle välisriikides asuvatele pangaarvetele.

Kui arvuti teel toimunud investeerimispettuste lahendamise tõenäosus on olnud nullilähedane, siis kas selle skeemi puhul on see suurem ja miks?

Karl Põder: Politsei ja prokuratuur teevad kõik selleks, kurjategijad tuvastada, aga nagu öeldud − väga palju saavad inimesed ise oma vara kaitseks ära teha, järgides politsei ja pankade soovitusi.

Priit Heinsoo: Inimestel, kes on sattunud kelmuse ohvriks, palume viivitamatult kahtlane pangatehing vaidlustada, kasutades internetipanka või pöördudes pangakontorisse. Kindlasti ei tohi anda telefoni teel isiklikke andmeid ega koode. Kahtluse korral tuleb võtta ise pangakontoriga ühendust.